Tegelesime retriiveritele kohaste asjadega – ajasime verejälge ja küpsetasime vorsti 🙂

Eelmise päeva õhtul oli Marko vedanud maha kaheksa verejälge. Sügispäeval käisid koerad neid jälgi läbi, jälje lõpus ootas igaüht saak – jänes või põdrakoib. Samal ajal kui jäljekütid ükshaaval metsas müttasid, käisid ülejäänud järve ääres dummyt veest toomas.

Titematele tehti näitusetrenni. Inimesed ladusid oma kaasavõetud toidupoolise lauale laiali ja seda lasti koerte valvsa pilgu all hea maitsta. Ilmavana “soosis” meid igati – kui on sügispäev, siis olgu ka sügisilm. Nii saimegi jaokaupa sahmakatena vihma krae vahele ja lõpuks jäigi sadama. Õnneks olid ka peremeestel vetthülgavad riided selga aetud ja esimeste piiskadega kodu poole punuma ei pannud neist keegi. Kuldseid muidugi vihm ei heidutanud.

Täname kõiki osalejaid!

Erilised tänud Markole ja Ulvile, kes ürituse kordamineku eest hea seisid.