Retriiverite tõukatse dummydega reeglid

    • Kinnitatud EKL Volinike Kogus 14.04.2007, protokoll nr 3 Kehtivad vastuvõtmise hetkest

    I Reeglite üldsätted

    1. Osalemisõigused

    Retriiverite dummykatses saavad osaleda EST või FCI liikmesorganisatsiooni registrisse kantud ja vaktsineerimistingimustele vastavad retriiveritõugu koerad, kes on vähemalt kaheksa (8) kuu vanused. Katsetest ei või osa võtta:

    • haige koer
    • emane koer, kel on jooksuaeg
    • tiine emane koer 30 ööpäeva enne ja 42 ööpäeva pärast poegimist
    • võistlust hindava kohtuniku või korraldajate koerad

    Katse korraldustoimkond ja kohtunik peavad kontrollima iga koera osalemisõigust. Katse korraldustoimkonnal on õigus piirata osavõtvate koerte arvu EKL reeglite järgi, kui katse organiseerimine seda nõuab. Koera omanikule antakse katsetele pääsemisest teada kiiresti pärast registreerimise lõppu.

    Katsete taotlemist, korraldamist, kohtunike kutsumist, kohustusi, õigusi ja protesti esitamist puudutavates küsimustes järgitakse EKL kehtestatud reegleid.

    2. Registreerimisavalduste tagasilükkamine ja koerte kõrvaldamine

    1. Pärast väljakuulutatud registreerimistähtaja lõppemist registreerimisavaldusi vastu ei võeta.

    2. Registreerimised kehtivad vaid siis, kui on makstud osalustasu. Välisosalejatel võib lubada maksta kohapeal enne katsete algust ning neil tuleb maksta kõigi registreeritud koerte eest sõltumata sellest, kas koer on kohal või mitte, välja arvatud punktis 3. märgitud juhul.

    3. Registreerimistasu korvatakse ainult juhul, kui osalemisest loobumisest on katse korraldustoikonnale teatatud kirjalikult vähemalt viis (5) päeva enne katset.

    3. Katsete edasilükkamine ja ärajätmine

    1. Kui korraldustoimkond otsustab katsete toimumiskuupäeva mõjuval põhjusel muuta, tuleb sellest teavitada kõiki asjaosalisi.

    2. Registreerunud koeraomanikel on õigus nõuda osalustasu tagastamist kaheksa (8) päeva jooksul alates eeltoodud teavitamisest.

    3. Kui registreerimistasu pole tagasi nõutud, siis kehtib see katsete toimumise uuel kuupäeval.

    4. Korraldustoimkond jätab endale alati õiguse tühistada katsed ning tagastada sel juhul osalemistasud registreerunutele.

    II Dummykatse reeglid

    1. Dummykatse eesmärk Dummykatse on alternatiiv retriiverite tõukatsele, ning selle eesmärk on hinnata retriiveri tõugu koerte eeldusi tõuomaseks tööks, tehes seda tehismaterjalist dummyesemeid (dummysid) kasutades, et säästa looduses vabalt elavaid loomi/linde. Katses koera hinnates arvestatakse tõupäraseid tööomadusi puudutavaid aretuslikke eesmärke (paugukartmatus, ujumistahe, otsimise ja dummye tahe).

    2. Hinnatavad omadused

    Sotsiaalne käitumine, suhtumine võõrastesse inimestesse ja koertesse

    Retriiverid on koostööhimulised, iseloomult erinevate olukordadega kohanevad ja tarmukad jahikoerad.

    Enesekindlus ja algatusvõime

    Retriiverid lahendavad neile antud ülesanded kindlameelselt ja omaalgatuslikult.

    Reageerimine püssilasule

    Retriiverid on (püssi)lasu kõlades rahulikud, keskendunud ja hääletud.

    Otsimistahe

    Retriiverid otsivad iseseisvalt, tõhusalt ja tempokalt kuni saagi leidmiseni või ärakutseni.

    Dummytahe

    Retriiverid haaravad saagi omaalgatuslikult.

    Dummyhaare

    Retriiverid hoiavad saaki pehme haardega, kindlalt ja seda rikkumta.

    Toomine

    Retriiverid toovad saagid reipalt, otsejoones juhile, eelistatavalt kätte.

    Ujumistahe

    Retriiverid töötavad meelsasti vees.

    Koostöö

    Retriiverid tahavad teha koostööd oma juhiga.

    3. Katse sooritamine

    Kohtunik hindab koera sooritust sotsiaalse käitumise, vee-, otsimis-, äradummy- ja jäljetöö põhjal. Soorituse alguses võib hoida koera rihma otsas.

    Sotsiaalne käitumine

    Katse alguses jälgib kohtunik koerte käitumist kuni kuuest ja mitte vähem kui neljast koerast koosnevas rühmas ning tutvub iga koeraga. Kohtunik jälgib katse vältel iga koera käitumist erinevates olukordades.

    Veetöö

    Koera ujumistahet hinnatakse dummy ära toomisel veest. Koer on kütkestatult/rihmastatult koerajuhi kõrval veekogu kaldal ning koera võib saata vette kohe pärast peale dummy viset. Koeral ei tohi olla töötamise ajal kaelarihma. Koerale tehakse kaks dummysooritust s.t. dummy visatakse vette kahel (2) korral: esimese dummy viskab kohtunik, veekogu kaldalt, ligikaudu 10 meetri kaugusele vette, teise viske ajal lastakse kas jahipüssist või stardipüstolist lask õhku ja dummy visatakse paadist või lastakse dummyheitjast, kusjuures dummye distants peab olema vähemalt 20 meetrit.

    Otsimine

    Otsimisalale paigutatakse viis (5) dummyt nii, et äratoomise distants on vähemalt 50 – 80 meetrit. Koer koos juhiga kutsutakse stardipaigale. Koer on kütkestatult/rihmastatult koerajuhi kõrval. Koeral ei tohi töötamise ajal olla kaelarihma. Jahipüssist või stardipüstolist lastakse lask õhku. Samal ajal visatakse või lastakse dummyheitjast kuues dummy otsimisalale.Koeral peab olema võimalus näha dummy viskamist/heitmist, aga mitte tingimata kukkumiskohta. Kohtuniku loal saadab koerajuht koera otsima. Koeral ei tohi töötamise ajal olla kaelarihma.

    Jäljeajamine

    Umbes 80 meetri pikkune järsu nurgata jälg veetakse jänese lõhnalise dummyga maastikku arvestades nii, et kohtunik võib kõrvalt jälgida koera tööd nii jäljel, kui ka dummy juures. Koer peaks dummy eelistatavalt omaalgatuslikult ära tooma. Kohtuniku loal saadab koerajuht koera jäljele. Koeral ei tohi töötamise ajal olla kaelarihma.

    4. Kasutatavad vahendid

    Katses kasutatakse ainult dummysid, mille toob katsele korraldaja ja mis peavad olema heas korras ja vastama oma kaalult reaalse saagi oletatavale kaalule (0,5-3 kg). Lasud sooritatakse jahipüssist, dummy heiteseadmest või stardipüstolist, kaliiber on vähemalt 9,0 mm või rohkem.

    5. Dummykatse hindamise põhimõtted

    Hindamine

    Koera hindamisel tuleb kohtunikul arvestada üldsooritust. Kohtunik peab püüdma toimida nii, et koer saab soorituste ajal kogu võimaliku abi oma eelduste näitamiseks. Kohtunikul on õigus testida koera erinevates olukordades mitu korda, et saada võimalikult põhjalik ettekujutus koera eeldustest ja iseloomuomadustest. Kõiki osasooritusi hindab sama kohtunik.

    Katse katkestamine

    Kohtunikul on õigus katse katkestada, kui koera ja juhi vaheline koostöö on nii puudulik, et katse sooritamine ei õnnestu või kui koeral on selliseid omadusi, mille tõttu katse jätkamine pole soovitatav. Kohtunikul on õigus katse katkestada, kui koeral pole enam võimalust saada aktsepteeritud tulemust või järgnevatel põhjustel:

    • täiesti ebapiisav töötahe,
    • ilmne paugukartlikkus,
    • keeldumine dummy dummydest, dummy poolelijätmine või pidev dummy pillamine,
    • dummy lõhkumine või närimine,
    • keeldumine veetööst,
    • agressiivsus teiste koerte või inimeste vastu,
    • pidev ja häiriv vingumine või haukumine,
    • juhi kontrolli alt väljumine.

    Lisaks eelnevale tuleb katse katkestada, kui koer on saanud viga tema sooritusi häirival viisil. Katkestamise põhjus ja see, kelle pärast katse katkestati, tuleb märkida hindamislehele.

    Autasustamine

    Koera sooritust hinnatakse põhimõttel sooritatud – mitte sooritatud. Katse kõik osad peavad olema sooritatud, et koer võiks saada katse tulemuse sooritatud. Hinnang kirjutatakse Eesti Retriiverite Tõuühingu aktsepteeritud hindamislehele. Sooritatud katse eest antakse koerale aukiri.

    A. Retriiverite dummykatse sooritamise juhend

    1. Üldist

    Koerte omaduste ja iseloomujoonte hindamine äradummykatsetel eeldab võimalikult sarnaste ja võrdsete katsetingimuste loomist kõigile osalevatele koertele. Katsetel nõutakse alati ühesugust sooritusjärjekorda: veetöö, otsimine, jäljetöö. Koerte sooritusjärjekord määratakse loosiga, aga alati nii, et ühes rühmas on vähemalt kaks (2) samasoolist koera.

    2. Katsete korraldamine

    Katseid taotledes tuleb alati järgida nende kohta käivaid reegleid ja määrusi. Kohtunike kutsumisel tuleb alati arvestada katsetele algselt planeeritud koerte arvu. Juhiseks võib pidada seda, et üks kohtunik tohib ühel päeval hinnata maksimaalselt 16 koera. Kohtunikud kutsutakse alati kirjalikult. Kohe pärast registreerimise lõppu teatatakse kohtunikule osavõtvate koerte arv. Tõukatsete kohtunikuna stažeerida sooviv isik võtab ise ühendust ja lepib kokku katset korraldava toimkonnaga ning võib stažeerida juhul, kui saab kirjaliku loa korraldustoimkonnalt koos kohtuniku nõusolekut kinnitava allkirjaga. Kokkulepe võib olla sõlmitud e-maili teel ja stažeerida sooviv isik võib ka ise otse kohtunikuga kokkuleppida.

    3. Soorituste kirjeldus

    Sotsiaalne käitumine

    Kohtunik kogub enda ümber ja soorituspaiga lähedusse eelistatavalt kuus (6) koera koos nende juhtidega. Rihmastatud koerad moodustavad poolkaare kohtuniku ette. Kohtunik seletab lühidalt katse kulgu ja ajakava. Samal ajal tutvub kohtunik iga koeraga ja jälgib koerte käitumist rühmas.

    Veetöö

    Rand peab olema lihtne ja selline, et vees sumamise maa oleks võimalikult lühike. Veeala peab olema nii suur, et koeral poleks kiusatust väljuda veest vastaskaldal ega minna dummyt tooma mööda kallast või muuli. Igale koerale tehakse kaks veest toomise katset, visates vette kaks dummyt. Esimene katse seisneb selles, et dummy visatakse vette kaldalt. Teise katse puhul visatakse dummy vette paadist või dummyviskemasinast ja viskega koos lastakse jahipüssist või stardipüstolist lask õhku. Juht hoiab koera soorituse alguses rihma otsas. Koera tooma saatmisel vabastab koerajuht koera rihmast ja kaelarihmast. Laskja võib olla kas kaldal või vees, kuid vähemalt kuue (6) meetri kaugusel koerast. Koer tohib näha laskjat lasu ja viske ajal.

    Otsimine

    Otsimisala peab olema selline, et koer ei näe seal töötades kogu aeg oma juhti. Maa-alale paigutatakse viis (5) dummyt nii, et koer neid ei näe. Otsimiskatsel tohib juht liikuda märgitud kaugusel ja saata koera dummyt tooma eri kohtadest. Liikuv otsimine eeldab seda, et dummyd on paigutatud piisavalt kaugele märgitud liikumisalast. Koer tuleb rihma otsas otsimispaigale ja juht paneb ta istuma oma vasaku jala juurde nn. lähteasendisse. Siis lastakse lask õhku ja visatakse otsimisalale kuues (6.) dummy. Koeral peab olema võimalus näha viset, aga mitte tingimata kohta, kuhu dummy kukub. Laskja on viske suunas, umbes kuue (6) meetri kaugusel koerast. Vajadusel ja kohtuniku loal võib dummy viskaja teha koera tähelepanu püüdmiseks enne lasku häält. Dummyd laiali paigutanud inimesed lahkuvad alalt enne, kui koer saadetakse ära tooma. Koer vabastatakse otsima saatmisel rihmast ja kaelarihmast.

    Pealtvaatajad paigutatakse viisil, et nad ei sega koera ja juhi tööd. Teised koerad peavad olema väljaspool nägemisulatust ja piisavalt kaugel soorituskohast.

    Jäljeajamine

    Jänese lõhnaga dummyga veetud jälje pikkus on umbes 80 m. Jälg veetakse dummyga maastiku loomulikke liikumisradasid arvestades. Dummy jäetakse jälje lõppu ja jäljevedaja lahkub kohalt jälgi segamata. Kohtunikul peab olema võimalik näha koera liikumist mööda jälge ja käitumist dummyga. Jäljed on üksteisest umbes 50 m kaugusel ja kõrvutiasuvad jäljed püütakse vedada kaares vastassuundades. Avamaastik, harv taimestik ja tugev tuul eeldavad jälgede vahelise distantsi suurendamist. Jälje vedamise ajal peavad koerad olema väljaspool nägemisulatust.

    B. Juhised retriiverite dummykatset hindavale kohtunikule

    1. Üldist

    Kohtunikud peavad järgima reegleid ja juhendeid. Hindamise põhieesmärk on määratleda, kas koera iseloom on omane sellele retriiveritõule ning kas koera on võimalik koolitada jahil käimiseks ja/või jahikatseteks. Katse on test ja parima koera valimine pole sobilik. Kui mõnda osasooritust on raske hinnata, siis tuleb otsustada, kas koera kogusooritust saab lugeda arvestatuks või mitte. Kohtunik otsustab saadud üldmulje põhjal. Kui koera kõik osasooritused on arvestatud, loetakse sooritatuks ka katse tervikuna. Hindamise alguses räägitakse koerajuhtidele lühidalt katse põhimõttest ja nimetatakse muuhulgas ka koht, kus saab koeri enne katset ujutada. Täpsemad juhendid antakse igale koerajuhile soorituskohal. Pärast vee- ja otsimistööd annab kohtunik koera soorituse kohta suusõnalise hinnangu. Selles tuleb mainida, kas koer osaleb jäljeajamises või mitte. Jäljele pääsemise eelduseks on koera seniste soorituste arvestamine. Näiteks kui koer vigastas dummyt, siis ta jäljele ei saa, sest on juba selge, et ta ei oska dummyga ümber käia.

    2. Omaduste hindamine

    Sotsiaalne käitumine

    Retriiverid suhtuvad tavaliselt sõbralikult ja aktsepteerivalt võõrastesse inimestesse ja koertesse. Hindamisel peab arvestama retriiverite tõustandardites mainitud iseloomuomadusi. Ilmselgelt ara, ründava või ülierutunud koera käitumine tuleb lugeda puuduseks. Mis tähendab ka seda, et koer ei osale järgmistes sooritustes.

    Ujumistahe

    Retriiverid töötavad meelsasti vees. Sooritust ei loeta edukaks koeral, kes ei lähe ujuma või kes läheb vette ainult pideva julgustamise peale. Sooritust võib korrata, kui kohtunik on veendunud koera oskustes. Veetöö ebarahuldavalt sooritanud koer ei osale otsimistöös.

    Otsimistahe

    Retriiverid töötavad iseseisvalt, innukalt ja oma kiirust säilitades kogu otsimistöö ajal. Selgelt raugevat või olematut otsimistahet ei loeta sooritatuks. Sooritatuks ei saa lugeda ainult pideva sunniga töötava koera otsimistööd.

    Dummytahe

    Retriiver peab võtma dummy kõhklematult ja omaalgatuslikult. Korduvad julgustamised või koera korduv keeldumine äradummyest viivad selle osasoorituse mittesooritatuks lugemiseni.

    Saagihaare

    Kõige parem haare on pehme ja kindel. Dummy loopimine ilma seda rikkumata või kerge haare on aktsepteeritud. Dummy peal püherdamine, sellega mängimine, närimine või lõhkumine ei ole aktsepteeritud. Kui kohtunikul on kahtlus, et koer on dummyt lõhkunud, tuleb tal selles veenduda enne lõpliku hinnangu andmist.

    Toomine

    Soovitatav on dummy kiire toomine juhile kätte. Kerge aeglus ja dummy pillamine juhi lähedale on lubatud. Kui koer jätab mitmed dummyed pooleli, märgistab tihti reviiri või ei too dummyt kaldavette, ei loeta seda osasooritust sooritatuks.

    Püssilasule reageerimine

    Retriiverid on püssilasu ajal rahulikud, keskendunud ja hääletud. Kerge rahutus ja vaikne häälitsemine on siiski lubatud. Koer, kes ilmselgelt kardab püssilasku, kaotab seetõttu tegutsemisvõime või on häirivalt häälekas, ei läbi osasooritust.

    Jäljeajamine

    Retriiverid töötavad iseseisvalt ja lahendavad neile antud ülesande juhile liialt toetumata. Koer, kes ei tööta iseseisvalt või kes näiteks ei julge omaalgatuslikult dummyni liikuda, ei läbi osasooritust. Selle osasoorituse käigus hinnatakse koera eneseusaldust ja algatusvõimet.

    Koostöö

    Retriiverid teevad oma juhiga hästi koostööd. Edukalt läbitud soorituseks on vaja, et koer oleks omaniku kontrolli all. Koer, kes ei hooli juhist, on alistunud või hirmul, ei läbi osasooritust.

    Üldmulje

    Ülesannete sooritamise põhjal moodustub koera omadustest üldmulje. Kokkuvõte püütakse koostada võimalikult positiivses võtmes, kuid ära tuleb mainida ka selged vead. Vajadusel mainitakse üldmuljes ära ka instinktide kasutamine.