Kõiki jahikoeri on võimalik õpetada jälitama haavatud ulukit verejälgi mööda. Treenitakse kunstlikul verejälgede rajal, mis tehakse alusmetsata puistus.
Jäljerea tegemiseks võetakse kodu- või metslooma verd. Jäljerida tehakse 1,5 …2 m pikkuse kepi otsa kinnitatud käsnaga või spetsiaalse tilguti abil. Raja algul pannakse verd rohkem ja tihedamalt, raja lõpul vähem. Keskmiselt iga kahe sammu tagant tehakse jälg. Lamamiskohad tähistatakse rohkema verega. Raja lõppu pannakse uluki värske nahk.
Esialgu on raja pikkus 100 meetrit, õppuste käigus pikendatakse seda 500 meetrini. Koer tuuakse kohale, võetakse ta otsimisrihmale ja rihma teine ots seotakse oma vöö külge. Käsklusega „Otsi” viiakse koer verejälgedele. Kui ta kaldub jäljest kõrvale, juhitakse ta uuesti rajale ja ergutatakse teda käsklusega „Otsi”. Jõudes „uluki” juurde, kiidetakse koera ja antakse maiust. Järgmiseks õppuseks pannakse maha uus rada, et koer rajaga ei harjuks, vaid õpiks töötama vere lõhna järgi. Kui koer on õppinud verejälgi mööda töötama, antakse talle järjekordselt „uluki” juurde jõudes käsklus „Haugu”. Kui käsklus „Haugu” on selge, lastakse koer ilma otsimisrihmata üksinda ulukit otsima. Koer jõuab „ulukini” ja jääb teid ootama. Kui aga peremees ei ilmu, hakkab ta haukuma või ulguma. Nüüd minnakse koera juurde ja kiidetakse teda.
Õppuse algul viiakse koer värskelt mahapandud verejälgedele. Edaspidi lastakse verejälgedel vananeda 1…5 tundi ja lõpuks viiakse koer 10…12 tunni vanustele jälgedele. Kunstlike verejälgedega viiakse õppust läbi kord nädalas, et koer ei kaotaks selle vastu huvi. Loomulikele verejälgedele tuleks koera viia aga võimalikult sagedamini.
Retriiverid on harjunud tavaliselt väikeulukit tooma, tõukatse III osa on just jälge mööda jänese leidmine ja toomine. Seepärast ajab uluki jälge mööda leidmisel retriiverit tihtipeale segadusse nõue istuda ja haukuda. Samas on koerad selle ka selgeks õppinud (päästekoolitusel kadunud inimeste otsimisel ja leidmisel peab koer käituma samuti, leidma jälgi mööda eksinu ja koerajuhile haukumisega sellest teadma andma).
Jahikoerte tööomaduste hindamine kunstlikku verejälge mööda
A. Üldine eeskiri
1. Katsetest ja võistlustest võivad osa võtta jahikoerad, kes on võimelised jälitama haavatud suurulukeid.
2. Katseid ja võistlusi korraldatakse mustal kulgerajal.
3. Katsetele lubatakse koerad alates ühe aasta vanusest ja võistlustele nendel katsetel töö eest diplomi saanud koerad.
4. Katseid korraldatakse 3 tunni vanusel, võistlusi 10…12 tunni vanusel verejäljel.
5. Katsetel kasutatakse üht verejälge kuni kolme koera hindamisel. Võistlustel antakse igale koerale omaette jälg.
6. Katsetel määrab koera töötamise aja ekspertide komisjon, võistlustel on piiraeg 30 minutit.
7. Kui koer 2 minuti jooksul ei huvitu jäljest ega hakka seda mööda minema, kõrvaldatakse ta katsetelt.
8. Koer kõrvaldatakse katsetelt ja jäetakse diplomita, kui ta hakkab jälje lõpul olevat ulukit rebima ega tee häält.
9. Koer võib minna verejälge mööda nii vabalt kui ka otsimisrihma otsas. Kui koer läbib kogu raja otsimisrihma otsas hästi, võib ta saada III või II järgu diplomi. Enne katsetamist peab koera saatja teatama ekspertide komisjonile, kuidas koer teatab leitud ulukist ( haugub uluki juures või pöördub saatja juurde tagasi). Kui koer töötab otsimisrihma otsas siis teatamist ei nõuta.
10. Enne koera jälje peale viimist hinnatakse tema kuulekust – jala juures käimist, käskluste täitmist ja kutse peale tulemist.
11. Koera tööd hinnatakse katsetel tabelis 1 toodud maksimaalsete pallidega.
Jahikoerte töö maksimaalne hinne kunstlikul verejäljel Tabel 1.
| Hinnatav omadus | Maksimaalne hinne |
|---|---|
| Haistmine | 25 |
| Otsing | 30 |
| Sellest – otsingu viis | 10 |
| – otsingu järjekindlus | 10 |
| – otsingu visadus | 10 |
| Teatamine (anonss) | 20 |
| Suhtumine lastud ulukisse | 15 |
| Kuulekus | 10 |
| KOKKU | 100 |
12. Diplomi saamiseks peab koer saama tabelis 2 toodud minimaalhinded.
Diplomi saamiseks nõutav minimaalne pallide arv kunstlikul verejäljel katsetamisel Tabel 2.
| I järk | II järk | III järk | |
|---|---|---|---|
| Üldhinne vähemalt | 80 | 70 | 60 |
| Sellest – haistmine | 22 | 19 | 16 |
| – otsing (summaarselt) | 24 | 21 | 18 |
| – teatamine (anonss) | 18 | 16 | 14 |
13. Kui koer töötab otsimisrihma otsas ilma teatamiseta, peab töö üldhinne olema II järgu diplomi saamiseks vähemalt 50 ja III järgu diplomi saamiseks 40 palli.
14. Orienteeruv hinnete skaala kunstlikul verejäljel tehtud töö hindamisel on toodud tabelis 3
| Töö kirjeldus | Orienteeruv hinne |
|---|---|
| I. HAISTMINE | |
| 1. Koer, töötades alumise haistmisega, leiab uluki kindlalt ja kiiresti | 25 |
| 2. Töötades alumise haistmisega, läheb kindlalt mööda jälge, kuid uluki lamamiskohtadel ja pööretel peatub pisut | 22 |
| 3. Läheb kindlalt mööda jälge, kuid aeg-ajalt töötab ülemise haistmisega | 19 |
| 4. Töötab peamiselt ülemise haistmisega ja eksib sageli jäljelt, kuid leiab selle ise uuesti | 16 |
| 5. Töötab jäljel ebakindlalt, nuusib kaua uluki lamamiskohtadel, pööretel kaotab jälje | 13 |
| II. OTSING | |
| a. Otsingu viis | |
| 1.Otsib allalastud peaga aeglasel sammul. Otsimisrihma otsas töötades ei rebi rihma | 10 |
| 2. Otsib kiirel sammul, hakkab traavima | 8 |
| 3. Otsib peamiselt traavides, rihma otsas olles rebib seda | 6 |
| 4. Otsib traavides, rihma otsas rebib hinge kinni, takerdub rihmaga puude külge | 4 |
| b. Otsingu järjekindlus | |
| 1. Verejälgedel töötades teeb kaasa kõik pöörded | 10 |
| 2. Liigub verejälje kõrval, pööretel teeb ringe | 8 |
| 3. Pööretel kaotab jälje, kuid leiab selle iseseisvalt | 6 |
| 4. Jälje kaotanud, hakkab minema tagurpidi mööda jälge | 4 |
| b. Otsingu visadus | |
| 1. Ei pööra tähelepanu kõrvalistele lõhnadele ja esemetele ning läheb kindlalt lastud ulukini | 10 |
| 2. Uluki lamamiskohtadel veidi peatub, pööretel otsib kaotatud jälge püsivalt | 8 |
| 3. Ei otsi kaotatud jälge püsivalt, nuusib kõrvalisi asju | 6 |
| 4. On huvitatud kõrvalistest jälgedest | 4 |
| III. TEATAMINE (ANONSS) | |
| 1. Verejälgedele lastud koer tuleb 10 minuti pärast saatja juurde tagasi ja temale omasel kombel teatab leitud ulukist või hakkab 5 minuti jooksul leitud uluki juures pidevalt haukuma kuni saatja kohalejõudmiseni | 20 |
| 2. Tuleb 12-15 minuti jooksul saatjale teatama või hakkab 7-10 minuti jooksul leitud uluki juures haukuma | 18 |
| 3. Tuleb 20 minuti jooksul saatjale teatama või hakkab 10 minuti jooksul uluki juures haukuma | 16 |
| 4. Haugub leitud uluki juures katkendlikult | 14 |
| IV. SUHTUMINE LASTUD ULUKISSE | |
| 1. Haarab leitud ulukil kõrist, püüdes teda aporteerida või ei puutu teda üldse | 15 |
| 2. Haarab ulukil kõrist, kuid seejuures püüab teda rebida | 13 |
| 3. Haarab ulukil ettevaatlikult seljast või jalgadest | 11 |
| 4. Haarab ulukil kerest või kõhust | 9 |
| 5. Haarab ulukil kerest või kõhust ja üritab teda rebida | 7 |
| V. KUULEKUS | |
| 1. Koer täidab meelsasti saatja käsklusi ja käib jala juures kütketa | 10 |
| 2. Täidab meelsasti käsklusi, kuid jala juures käib ainult kütkes | 8 |
| 3. Ei täida käsklusi meelsasti ja neid on vaja korrata, kutse peale tuleb meelsasti | 6 |
| 4. Ei tule kutse peale meelsasti ja käsklusi ei täida | 4 |
B. Tehniline osa
15. Kunstlik verejäljerada tehakse alusmetsata puistus. Raja pikkus katsetel on 500 m. Jäljerajal peab olema vähemalt kolm terava nurga all tagasipööret. Raja algusest 50 m kaugusel tehakse esimene lamamiskoht. Järgmised lamamiskohad tehakse iga 150 m järel. Raja lõppu pannakse lastud uluk ( metssiga, metskits) Ulukil peab olema sisikond välja võetud ja kõht kinni õmmeldud. Üks jäljerada tehakse teisest 150 m eemale ning alguses ja lõpus nummerdatakse. Et ekspertidel oleks võimalik kindlaks teha jälitamise õigsust, tehakse kogu raja ulatuses puutüvedele jäljerea vastasküljele märgid. Ühe jäljerea tegemiseks kulutatakse 1/4 l veresegu ( 1 osa sea või vasika verd ja 1 osa raja lõppu paigutatud uluki verd). Jäljerada tehakse 1,5…2 m pikkuse kepi otsa kinnitatud käsna või spetsiaalse tilgutiga. Raja algul pannakse verd rohkem ja tohedamalt, raja lõpul vähem. Jälg tehakse keskmiselt iga 2 sammu tagant. Lamamiskohad tähistatakse rohke verega.
16. Verejäljele pandud koerale järgnevad saatja ja ekspert. Kuni esimese lamamiskohani on koer otsimisrihma otsas, siis lastakse ta lahti. Otsimisrihma pikkus on umbes 5 m. Rihm käib koera jalgade vahelt läbi, et ta ei lämmataks koera ega segaks liikumist.
17. Koera saatja ei tohi jälgida raja tähistusmärke ega juhtida koera rajal. Märke võib jälgida ainult ekspert. Kui saatja ettekavatsetult juhib koera märkide järgi, siis eksperdi esimese hoiatuse peale alandatakse hinnet nii haistmise kui otsingu eest 5 palli võrra. Pärast teist hoiatust kõrvaldatakse koer katselt.
18. Kui koer kaotab katsel jälje, läheb saatja eksperdi korraldusel koeraga jäljerea algusesse tagasi ja otsingut alustatakse uuesti. Kui nüüd koer jälge ei kaota ja leiab uluki ruttu ning kindlalt, siis hindeid haistmise ja otsingu eest ei alandata. Kui koer ka teist korda kaotab jälje ja otsingut tuleb alustada algusest peale, alandatakse hinnet nii haistmise kui otsingu eest 5 palli võrra. Võistlustel ei lubata otsingut teist korda alustada.
19. Et hinnata ilma otsimisrihmata töötava koera suhtumist lastud ulukisse, peab üks ekspertidest asuma uluki lähedal kõrgistmel, nii et koer teda ei näe ega haista.
