Eestis ei ole veel välja töötatud retriiveritele jahikatseid ega ka reegleid metsajälje läbiviimiseks. Jahikatseid siiski tehakse ja ainsad Eesti jahikatsete reeglid, mida internetiavarusest praegu võib leida, on siin (link).
Jahikatse eesmärgiks on hinnata retriiverite loomupärast sobivust ja töötahet jahipidamise käigus saagi otsimisel ja jahimehele toomisel, arvestades ka aretuse jaoks vajalike tõuomadusi.
- Jahikatsete registreerimise kord
- Jahikoerapassi saamise nõuded, taotlemise ja andmise kord ning passi vorm
Käesolev kirjatükk annab ülevaate Soomes kehtivates reeglitest.
Võistlemiseks on kehtestatud 3 klassi:
Algklass – võivad osaleda kõik retriiverid, kes on edukalt sooritanud retriiverite tõukatse, ilma vanusepiiranguta. Kui koer on kaks korda algklassis saanud 1 järgu, siis on tal õigus siirduda võistlema avaklassi. Juhul, kui koerajuht soovib, on koeral õigus jätkata võistlemist algklassis kuni selle kalendriaasta lõpuni, millal ta sai algklassis teise esimese järgu. Kui koer läheb avaklassi, ei saa ta enam osaleda algklassi võistlusklassis.
Avaklass – võivad osaleda koerad, kes on algklassis saanud kaks korda esimese järgu. Avaklassis kaks korda esimese järgu saanud koerad siirduvad võitjaklassi. Juhul, kui koerajuht soovib, on koeral õigus jätkata võistlemist avaklassis kuni selle kalendriaasta lõpuni, millal ta sai avaklassis teise esimese järgu. Kui koer läheb võitjaklassi, ei saa ta enam osaleda avaklassi võistlusklassis.
Võitjaklass – võivad osaleda koerad, kes on avaklassis saanud kaks korda esimese järgu. Metsajälje katsetel kasutatakse surnud väikelooma. Katse käigus peab olema kasutuses vähemalt kaks erinevat väikelooma või lindu. Lisaks nendele võib kasutada ka karvkattega väikeloomi. Veekatse ajal tuleb kasutada kindlasti veelindu. Jälg tehakse enamasti jänesega. Kõigil katsel osalevatel koertel peavad olema ühesugused väikeloomad. Väikeloom peab olema heas seisukorras ja juhul, kui kasutatakse külmutatud väikelooma, peab see olema täielikult üles sulanud. Loomi, kellele on antud rahusteid või topiseid ei tohi katse käigus kasutada.
Katse käigus hinnatakse järgmisi omadusi:
Töötahe – saagi otsimisel peab koer olema võimeline iseseisvalt töötama, kuid vajaduse korral peab koer jälgima koerajuhi märke.
Juhtimine – koer peab olema suuteline minema, vastavalt koerajuhi poolt antud märkidele, määratud kohta. Hea koostöö koera ja koerajuhi vahel tuleb esile katse käigus päris kiiresti.
Mälu – koer peab olema tähelepanelik ja jälgima jahisaagi kukkumise paiku ning need meelde jätma. Saades koerajuhilt loa, peab koer minema iseseisvalt ja kiiresti jahisaaki tooma.
Reageerimine laskudele – koer peab olema vaikselt laskmise ajal ja jälgima laskude suunda.
Jahisaagi käsitlemine – koer peab tooma jahisaagi oma algatuslikult ja loovutama selle koerajuhile. Koer ei tohi väikelooma katki hammustada ega närida, veel ei tohi koer väikelooma peita ega sellel püherdada.
Vees töötamine – koer peab minema heameelega ja innukalt vette ning ujuma võimsalt ja kindlalt.
Jälje võtmine – jälje võtmine peab toimuma iseseisvalt, kiiresti ja teadlikult.
Koera poolt kõikide katsete sooritamist hindab üks ja sama kohtunik. Algklassis võib jälge hinnata teine metsajäljekatsete kohtunik. Katse tase peab olema tasakaalus võistlusklassi raskusastmega ja ühesugune kõigile katsel osalevatele koertele. Koera omaduste ja koolitusastme hindamiseks tuleb koeral tuua maastikult vähemalt 6 väikelooma. Algklassis tuleb väikeloomi tuua nii maa pinnalt kui ka veest.
Jälje valmistamine metsas
Kodune ettevalmistus: minna turule ja osta, kas värsket looma liha või maksa ning paluda müüjalt ka veidi verd. Lõigata lihast või maksast 3-4 parajat tükki koerale preemiaks. Veri panna eraldi purki, vere kogusele tuleks lisada 1/3 osa vett, segada. Leida vannitoast vana pesusvamm, millele teha sisse auk ja sealt nöör läbi panna. Lisaks tuleb kaasa võtta veel värvilist paela, mis on kasulik juba kodus umbes 50 cm pikkusteks juppideks lõigata. Mitte maha unustada kilekotte ja majapidamispaberit.
Kodused ettevalmistused tehtud ja kaasa pakitud, ei jää muud üle, kui veidi unised pereliikmed ja üliaktiivne koer, kes hommikust saadik perenaise ümber tiirelnud ja liha lõhna nuusutanud, autosse ning suund juba varem valmis vaadatud metsa poole võtta.
Ettevalmistustööd metsas: Koer, kes on rihma otsas, usaldada mehe tugevatesse kätesse hoida. Lapsed jätta samuti mehe hoole alla. Kraamida kogu kaasa pakitud materjal autost välja ja võtta kaasa metsa alla. Jälje algus märgistada hoolikalt, et see hiljem koos koeraga tulles kergesti üles leida ja koerale näidata. Selleks võib maapinnalt umbes 30 x 30 cm alalt jalaga mulda lahti taguda või puu okstest märgi maha jätta, lisaks siduda puukülge värviline lindike. Kasta pesusvamm purgis oleva vere ja vee segu sisse. Tilgutada jälje algusesse purgist veidi verd. Seejärel vedada pesusvammi enda järel, seda aegajalt purgi sisse kastes. Kindlasti tuleb jälje vedamisel jälgida, et pesusvammi veetakse enda järel, s.t. viimasena.
Aegajalt tasub puude külge siduda värvilisi lindikesi. Juhul, kui teete jälje vedamisel pöörde, jälgige, et pööre oleks täisnurkne ning pöörde koht märgistage hoolikalt ja valage purgist veidi verd sellele kohale. Esimest korda verejälge vedades, on soovitav pikkus 30 – 50 meetrit. Jälje lõppu valage veidi verd ning pange liha või maksa tükk koerale preemiaks.
Jälje vedamine lõpetatud, tuleb ringiga tagasi minna sinna, kuhu jäid mees, lapsed ja koer, et mitte jälge rikkuda.
Koeraga koos jäljel töötamine: Võtta koer, kes peab olema kindlasti rihma otsas ja minna jälje algusesse. Lasta koeral rahulikult jälje algust nuusutada, öeldes käskluse “jälg” ja innustada koera mööda jälge minema. Juhul, kui koera tempo tõuseb hirmuäratava kiirusega, pidurdage koera veidi, et jõuaksite ise normaalse tempoga koera järel liikuda. Eesmärgiks ei ole kiiruse peale jälje läbimine, vaid jälje lõpus oleva preemia leidmine. Juhul, kui koer vahepeal juhtub jälje kaotama, aidake tal see uuesti leida, öeldes käskluse “jälg” ja pidevalt kiites koera. Koer ei pea tingimata kogu aeg nina maas jäljel töötama, nii mõnigi koer võtab vahetevahel jälje lõhna õhust. Jõudes jälje lõppu, kus lamab preemia, kiitke koera kõvasti.
Jälg läbitud ja algusesse tagasi saabudes, saatke lapsed metsa alla, et kokku korjata puudele seotud lindikesed. Jälge võib teha 3-4 korda, kuid tuleb jälgida, et koeral säiliks innukus ja tahtmine jäljel töötada, koera ei tohi sundida jäljele minema. Juhul, kui koer on kaotanud jälje vastu huvi, tuleb harjutamine selleks korraks lõpetada ja proovida järgmine nädal jälle.
Metsast lahkumine: Korjake kokku kõik lindikesed, majapidamispaberitükid ja kilekotid, pakkige kokku, et seejärel need prügikasti visata. Viimase etapina tuleb üles leida metsa alla jooksma lubatud koer ja teised pereliikmed. Pereliikmed autosse ja linna tagasi sõita. Koju jõudes ärge ehmatage, kui Teie koer Teiega paar tundi ei suhtle, vaid vaikselt oma kohal magab.Ta on lihtsalt väsinud.
