Suvised “rõõmud”
Hotspot
Märg nahapõletik (ekseem) ehk hotspot on pika ja tiheda karvaga koerte suvine “rõõm”. Naha seisundit soodustab niiskus ja kuumus, mistõttu seda meie oludes talvel enamasti ei esine.
Hot spot
Mitte kõik pika ja tiheda karvaga koerad ei kannata suvisel ajal hotspoti käes, isegi siis mitte, kui nad palju vees käivad. On koeri, kellel on eelsoodumus nahahädadeks ja teisi, kel ka samasugustes olukordades pole midagi viga.
Kui koeral on kalduvus nahalööveteks, siis on kindlasti vaja tugevdada ka immuunsüsteemi – selleks sobib koeramassaaž, üldtoniseerivad vahendid, nagu echinacea (ehk punane päevakübar, saadaval tavalistes apteekides ka tablettidena), mesi, aaloe jms. Kui võimalik, siis suvisel ajal anda pulbriks peenestatud taruvaiku või taruvaigu tablette, mis tekkivat hotspoti seespidiselt ravib. Taruvaik sisaldab bakterite ja seente vastaseid aineid ning toimib seetõttu antibiootikumina; erinevalt aga antibiootikumidest ei teki bakteritel/seentel resistentsust taruvaigus sisalduvate koostisosade suhtes. (Märkus: sellise pulbri saamiseks on vaja “omada” tuttavat mesinikku, kes seda valmistaks.)
Hotspoti algus jääb sageli karvade tõttu märkamata. Enamasti tekib nahale punetav ovaalne või ringikujuline laik, mis hooldamatuse korral hakkab “leemendama” ja laieneb üha ning raskemal juhul (kui koer ei saa abi) tekib terves organismis sepsis (mädane põletik) ning koer võib isegi surra. Seetõttu on soovitav sageli ujumas käival koeral nahka sageli kontrollida. Koera silitades ja sügades tunneb käsi nahal kõrvalekaldeid, neile tuleks pilk peale heita ning vajadusel abinõud tarvitusele võtta.
Probleemse nahaga koerad tuleb peale iga ujumas käimist hoolikalt üle vaadata ning iga kahtlane koht üle “töödelda” (lähemalt allpool). Samuti on sellistel koertel tarvilik ujumist piirata ja jälgida, et kohad, kus koer ujub, ei oleks seisva veega “lombid”, milles igasugustel bakteritel on eriti hea vohada. Ise olen oma koeral lasknud ujuda või vees käia meres või jões mitte rohkem kui korra päevas ja jälginud, et ta pärast korralikult ära kuivab.
Niiske aluskarv pealt kuiva karva all on eriti soodus pinnas märja ekseemi tekkeks. Hotspot võib alata nii punetava laiguna kui ka vistrikutaolise mügarana (meenutab pisut sellist kohta, kust puuk on välja tõmmatud).
Kõige parem on selline laik kääridega karvast paljast lõigata, sest hotspotile “ei meeldi” päike ja õhk; samuti saab nii nahka paremini “töödelda” ja ravim ei jää karvadesse kinni. Sageli selgub karva lõigates, et ka laigu ümbruse nahk on tundlik ja põletikust haaratud ning paljastada tuleb üsna suur osa keha pinnast.
Kui hotspot on täiesti algusjärgus, siis vahel piisab ka sellest, kui vahetu kolle paljastada (lõigata ära vaid mõned karvad) ning õige “töötluse” korral tuleb kärn ja asi paraneb kergelt. Kui aga on näha, et asi on kaugele arenenud, siis on karv igal juhul segav ja tuleb arvestada ka sellega, et põletikuliselt nahalt tuleb karv nagunii lahti, nii et karva lõikamine kiirendab tervenemisprotsessi.
Kui nüüd laik või vistrik on avastatud, siis millega töödelda?
Esimeses staadiumis pole nahk enamasti veel väga tundlik ja nii saab kasutada ka vahendeid, mis tundlikuks muutunud naha puhul ei kõlba, nt. õunaäädika lahust (eriti hea puhkudel, kui tuleb töödelda suurt pinnast), vesinikülihapendi 3% lahust, taruvaigutinktuuri, astelpaju või aaloe mahla. Mina olen kasutanud puhastamiseks ka Chemisept-IRi, mis imekiiresti nahka desinfitseerib ja hävitab kibekähku bakterid, seened ja viirused, aga tundliku naha paneb see kipitama.
Kui aga nahk on juba leemendav ja seega ka tundlik, siis tekitavad ülalmainitud vedelikud valu. Mina olen sel puhul kasutanud laigu puhastamiseks menovasiini (mis sisaldab valu vaigistavat novokaiini, saadaval igas apteegis) ning seejärel pannud nahale puritex-losjooni (veterinaarne vahend, mis vähendab kihelust, küsida oma vet arstilt), aaloegeeli vm nahka rahustavaid ja pisut kuivatavaid vahendeid.
Tagasihoidlikult kasutades sobib ka tsinksalv, mis hästi kuivatab ning samas nahka pehmendab, kuid peab jälgima, et nahk saaks hingata – seda kinnitab asjaolu, et hotspot taandub, mitte ei laiene.
Enne kärna teket ei soovitata kasutada õlisid või rasvarikkaid salve, sest need tekitavad nahale õhukindla “kile”, mille all bakteritel on hea vohada.
Kui kärn on juba tekkinud, siis võib seda töödelda pehmendavate vahenditega, nt tsinksalviga, taruvaigusalviga, astelpajuõliga jne.
Samal ajal on soovitav toetada koera organismi üldtugevdavate vahenditega, samuti toita nahka Omega-3 ja Omega-6 sisaldavate õlidega. Nt külmpress-rapsiõli sisaldab palju Omega-6, külmpress linaõli (maitselt üsna kibe) ohtralt Omega-3, mõlemaid saab osta enamikest loodustoodete kauplustest. Kasulik on ka lõheõli, milles mõlemaid Omegaid, kuid eriti rohkelt just Omega-3e. Küllastamata rasvhapped on muidugi kasulikud igal ajal.
Kui võimalik, võib koerale anda hommikuti tühja kõhu peale vett lahjendatud õunaäädikaga, mis aitab jääkaineid organismist väljutada ning toetab naharavi seestpoolt. Ise olen andnud koerale ka mett (veel parem, kui mõne tuttava mesiniku käest saab nn tarujääke ehk siis mett, milles on nii vaha kui ka taruvaiku). Soovitatud on ka Ayurveda tooteid, mida samuti leiab loodustoodete poodidest. Kindlasti anda täiendavalt C-vitamiini ning B-vitamiine (eriti B6-t). Kes oskab, võib teha koeramassaaži.
Muud toetav: kui koer sööb plastiknõudest, siis vahetada need kas keraamiliste või metallist nõude vastu, sest plastik võib tekitada allergilist reaktsiooni, mis võib avalduda hotspotina.
Ägeda hotspoti ajal on kasulik koera mitte vette lasta, juba paraneva hotspoti ajal võib mõõdukalt ujuda (kui on raske koera selles takistada), kuid kogu aeg tuleb nahal silm peal hoida, et leida uusi koldeid.
Hotspoti “meelispaigad” on pealagi, põsed, kurgualune, rinnaesine, kintsud, sabajuur ja –alune, kuigi seda võib esineda igal pool. Ilmade soojenedes on kasulik koera kaelaosa õhemaks pügada, mis aitab hotspoti kergemini avastada.
Lõpetuseks soovin kõigile hotspotiga võitlevatele koeraomanikele pikka meelt ja kannatlikkust – kui koeral on selleks soodumus, siis vajab ta pidevat jälgimist ja hoolt. Igal juhul aga on arukas hoida suvisel ajal õunaäädikas ja taruvaigutinktuur käepärast – tegemist on suurepäraste vahenditega nii sees- kui välispidiseks tarvitamiseks!
Parmud ja muud satikad
Kuigi pikakarvalist koera vaevad parmud vähem kui lühikarvalisi, on nad siiski nuhtluseks ka kuldsetele retriiveritele.
Üks koduseid ja käepäraseid vahendeid parmude peletamiseks on valge veini äädikas, mida lahjendatult võib koera karvale piserdada või pritsida ning mis hoiab lendavad tüütused eemal. Üsna kasulik on ka teepuuõli, mida on mitmetes koertele mõeldud šampoonides; samuti võib teepuuõli lahjendada muude õlidega. Teepuuõli peletab eemale igasuguseid „pahalasi“ (kirbud, puugid jm lendavad kiusajad) – aga ettevaatust! – mitte kõik koerad ei talu teepuuõli!
Heili Einasto
Nõuandeid on saadud kuldsete retriiveri kauaaegsetelt omanikelt ja alljärgnevast kirjandusest:
- Evans, Mark. 1997. The Guide to Natural Living. London: Hermes House
- Flaim, Denise. 2003. The Holistic Dog Book: Canine Care for the 21st Century. New York: Howell
- Pitcairn, Richard H. & Pitcairn, Susan Hubble. 1982. Dr Pitcairn’s Complete Guide to Natural Health for Dogs and Cats. Emmaus, PA: Rodale Press
- Taruvaik. Sarjast “Loodusravi igas peres”. Sünnimaa 2002
- Zucker, Martin. 1999. The Veterinarian’s Guide to Natural Remedies for Dogs. New York: Three Rivers Press
