Hotspot
Suviste soojade ja niiskete ilmadega sageneb hotspoti esinemise sagedus kuldsetel ja koertel üldse. Hotspot on tüüpiline naha infektsioon koertel, kes armastavad vett ja kellel on tihe aluskarv. Samuti loetakse hotspoti soodustavateks teguriteks lisaks ujumisele veel sooja ja niisket ilma. Põhiliselt levib hotspot kõrvade ümbruses ja kaelal.
Hotspoti iseloomulikuks tunnuseks on nahale tekkiv roosakas märg laiguke. Kui märkate oma koeral läbi karvade kumavat roosat/erepunast kohati ka turses laiku, on põhjust kiiresti arsti poole pöörduda. Hotspot võib levida minutitega. Hotspoti põhjustab bakter Staphylococcus intermedius, mis ka tavaliselt elab nahapinnal.
Hotspoti soodustavaks teguriks peetakse niiskust. Just seetõttu on retriiveri tihe aluskarv soodsaks kasvulavaks bakterite levikul.
Üldjuhul põhjustab koer endale hotspoti tekkimise. Pärast ujumist koera nahk sügeleb, ja koer kas püherdab või kratsib end tagumiste käppadega kaela ja kõrva ümbert, kriimustades küünega nahka. Mõned koerad võivad saada endale hotspoti igal suvel.
Hotspoti tekkimist saab ennetada, kui kõrvade alt ja kaelalt fileerimiskääre kasutades karvkatet vähemaks lõigata. Suvel on kasulik igapäevaselt kontrollida koera kõrvade ja kaela ümbrust. Juhul, kui märkate märga roosat laiku, eemaldage koheselt sellelt kohalt karvad ja parem on kui lõikate veidi rohkem laigu ümbert karva ära (vältimaks laigukese suurenemist) ning puhastage antiseptilise lahusega ning peale võib panna ka haavasalvi. Hoidke koera eemale veest, seest veega kokkupuutumine ainult soodustab hotspoti levikut.
Paari nädala pärast hakkab karvkate lõigatud kohal taastuma ja võitluse hotspotiga võib selleks korraks lugeda lõppenuks.
Kennelköha
Kennelköha on viirusnakkus, mis põhjustab ülemiste hingamisteede ärritusnähte. Koeral on “nohu”, kerge köha, keha temperatuuri tõus, isutus, uimasus. Levib sesoonselt. Sageli haigestuvad koerad näitustel, viiruse kandjatelt. Täiskasvanud koertele ei ole eriti ohtlik, kuid kutsika võib tappa.
Haiguse diagnoosimine ja ravi jäta veterinaari hooleks.
Haiguse peiteaeg võib olla paarist päevast paari nädalani (tavaliselt umbes nädal), haigus võib kesta nädalast kuuni (keskmiselt paar nädalat). Kennelköha levib piisknakkusena, st nakatab ikka ainult köhiv koer. Nakkuse võib külge korjata ka pinnalt (haige koer köhis/aevastas, terve koer nuusutas/lakkus sama kohta), kuid pinnal ei ela nakkus väga kaua. Õues külma ilmaga peaks nakkusoht likvideeruma umbes 5 minutiga. Siseruumis elab bakter loomulikult kauem.
Viiruse võib koju tuua ka käte või riietega! Seega, kui külastate nakkusohtlikke loomi, ärge suhelge enne oma koertega kui olete riided vahetanud ja käed pesnud. Kõik köhivad koerad ei nakata, st analoogselt inimeste viirusnakkusega ei ole köhiv koer kogu aeg nakkusohtlik, vaid umbes 5 esimest päeva. Küll aga, kui kennelis on haige koer, siis terve koer võib nakatada teisi koeri just selsamal põhjusel, et nakkus elab ka riietel/karvadel.
Kuna kennelköhaga on igasugu tüsistused kerged tekkima (kõige tavalisem neist kopsupõletik), tuleks koera liikumist kuni täieliku tervenemiseni + paar päeva lisaks piirata AINULT kiiretele pissiringidele. Loomulikult püüdke vältida oma koera suhtlemist teiste koertega.
Kui kennelköha on kerge (köhatab vahel, tuju ja isumuutusi pole, nina võib pisut nõretada), pole ravimeid manustada vaja. Soe joogivesi või köhimist leevendav tee ja pisut mett on abiks, kuid mitte väga vajalikud. Kui koer aga oksendab (sageli kennelköha algabki vahu öökimise või köhimisega), on loid, ei taha süüa jne on kindlasti vajalik veterinaari külastus + ravimid.
Sellesse haigusesse tasub siiski ettevaatusega suhtuda, tüsistustesse ON koeri surnud. Eriti hoolikad peavad olema muidugi kutsikate ja vanade koerte omanikud ning nõrga immuunsusega (nt koer oli hiljuti haige, läbis opi, ka narkoos nõrgestab mõneks ajaks immuunsust jne) koerte omanikud.
Mõttekam oleks oma kutsikas kennelköha vastu vaktsineerida, kui soovite külastada kohti, kus on palju koeri (näitused jms.). Kennelköha põhjustavad küll mitmed viirused ( nt. adenoviirus tüüp- 1 ja 2, parainfluentsaviirus, herpesviirus jne. ), bakterid (bordetella bronchiseptica) ning mükoplasmad, nii et vaktsiin ei pruugi aidata 100%- liselt, kuid mõnevõrra siiski.
Näiteks vaktsiin Nobivac KC:
Koerte aktiivne immuniseerimine Bordetella bronchiseptica ja koerte paragripi viiruse poolt tekitatava kennelköha vastu. Vaktsineerimine kutsub esile immuunsuse Bordetella bronchiseptica vastu 72 tunni jooksul pärast manustamist. Immuunkaitse kestab kuni 3 kuud.
Preparaat sisaldab elusat Bordetella bronchiseptica tüve B-C2 ja elusat koerte paragripi viiruse tüve Cornell. Preparaat tekitab aktiivse immuunsuse Bordetella bronchiseptica tüve B-C2 ja elusa koerte paragripi viiruse tüve Cornell poolt tekitatud kennelköha vastu.
Manustada 72 tundi enne oletatavat riski (ajutine kennelisse paigutamine või koertenäituse külastamine). Immuunkaitse kestab kuni 3 kuud.
Soomes on kliinikutes saadaval ka spetsiaalne ninna pritsimise sprei, mida saab tervele koerale kasvõi ennem näitust ninna panna (kas see kaitseb just 100%, aga mingite kennelköha tüvede vastu aitab ikka. Eestis siiani seda spreid ei müüda: on suhteliselt kallis ja kiiresti möödub ka “best before” – ei peeta otstarbekaks! Üks doos maksab umbes 10,00 eurot.
Veel kennelköhast (inglise keeles): http://www.chathamanimalrescue.org/kennelcough.shtml
