Aretuspaaride valik

  • Intervjuu kennel Benchmark kasvatajaga ajakirjast Cockerspanjeli 4/2003, tõlkinud M. Mark.

    Mille lähtuda valikul?

    Aretuspaaride valikul lähtume sellest, et vanemad oleksid terved ja hea iseloomuga. Loomulikult on tähtsad kehaehitus ja liikumine, seejärel vaatame koerte sugupuud ja kaalume, kuidas koerad sobivad kokku selle poolest ja milline see näeks välja tulevatel kutsikatel. Peab ütlema, et sellel hetkel määrab palju ka “kõhutunne”.

    Aretusisast valides analüüsime nii isase kui emase häid ja halbu külgi ning vaatame millised on nende varasemad järglased. Kas emane on pärandanud tugevalt mõnda teatud omadust või on isane olnud tugevam oma fenotüübilt ehk siis välimikult. Kui mõlemaid koeri kasutatakse esmakordselt, siis vaadatakse nende õdesid ja vendi ning nende järglasi, samuti vanemate eelnevaid järglasi.

    Aretuskoeral võib olla puudusi, kuid tuleb leida selline paariline, kes oma tugevate omadustega neid puudusi kompenseerib. Kasutame samuti uuemaid tehnoloogilisi võimalusi nagu näiteks optigen teste, et võidelda pärilike haiguste vastu.

    Nagu tavaliselt algaja kasvataja arvab, on aretuspaari tegemine lihtne- ja nii see ongi! Tuleb panna kokku ainult kaks koera ja tulevad kutsikad, aga mis on siis lõpptulemus? Alati võib paaritada koeri parimas usus saada head tulemust, kuid miks siis ometigi kasutus- ja näitusomadused ei lähe kokku? Loomulikult on ka erandeid, kuid need on olnudki hea õnne tulemus.

    Aretuskoera valides ja üldse kui te soovite saada häid järglasi on kõige alustala hea emane. Emast paaritades tuleb olla kriitiline!

    Kõiki emaseid ei tulekski tõepoolest paaritada. Vaid neid ja ainult neid emaseid, kes on keskmisest tasemest paremad. Emane peaks olema hea kehaehitusega ja tugeva sugupuuga, hea iseloomuga- kuna emase koera kaudu saavad kutsikad esimese kokkupuute välismaailmaga ehk nö. õpitud omadused iseloomus! Kui te ka valite oma emasele sama taseme või mõne võiduka isase paariliseks, ei pruugi isane sellegi poolest teha imet.

    Geneetikast oleme õppinud, et emaselt tulevad pooled ja isaselt teine pool geenidest. Järelikult võib juhtuda, et emase geenid tulevad nähtavale ja isase omad jäävad ainult genotüüpi ehk geeni baasi…ja tavaliselt siis pettutakse, et kutsikatest ei tulnudki isa-sarnaseid võitjaid.

    Nagu eelpool öeldud võib olla ka erandeid. Heale emasele ei otsita halba isast vaid enda arvates parim võimalik või siis teine parim võimalik. Millised omadused peaks olema aretuskoertel?

    Aretuse eesmärk on pidada tõugu võimalikult tervena ja saada vanematest paremaid järglasi. Aretusisane on hea siis, kui ta on mitme erineva emasega jätnud head tüüpi ja endast paremaid järglasi. Hea aretuskoer ei pea olema ilmtingimata näituste võitja aga siiski peaks selle koera sugupuus eriti hea koer esinema rohkem kui korra.

    Niisiis esiteks valime endale meelepärase koera välja ja seejärel uurime ta sugupuud. Kahtlemata on sugupuul oma tähtsus, aga seda ei peaks ka võtma nagu Piiblit. Tuleb julgeda ka teha hulljulgeid liinipaaritusi, tingimusel kui tead mida teed. Ei tohi karta võtta riske, sest ilma nendeta ei sünni midagi.

    Intervjuu kennel Benchmark kasvatajaga

    ajakirjast Cockerspanjeli 4/2003 tõlkinud M.Mark