Kuldsete retriiverite maailma tabas 10. juunil 2009 tõsine kaotus: Yvette Mannings kasvandusest Gatchells jäi alla võitluses vähiga.

Alljärgnevalt väike ülevaade Gatchellsist ja siis ka mõned järelehüüded. 
Gatchelli kasvandus on väike “hobikennel”, milles on 5-6 täiskasvanut, peamiselt emased.

Yvette’i pere oli kuldseid kasvatanud aastaid ning tema ema Betty Cowen oli registreerinud Gatchelli kasvanduse 1975. a. Just Betty Cowen oli kasvatanud ja teinud näitusekarjääri Gatchelli esimesele tšempionile G. Sky At Night, kelle hilisemaks kaasomanikuks oli Yvette. G. Jazz Player, kes esineb ka Eestis elavate koerte tõutunnistuses, on liinaretatud G. Sky At Nightile. G. Jazz Player oli Yvette’i “elu koer” : healoomuline ja kuulekas. Tema järeltulijad on olnud edukad näituseringis ja töös ning paistnud silma ka heade puusadüsplasia tulemustega. 

David ja Yvette Mannings ostsid oma esimese kuldse 1985 ja tollele järgnes kohe aastane Susie aka Seruilia Sica Sue (of Silversky). Tema varasemad omanikud olid Susie viinud ka näitustele ja nii otsustasid ka David ja Yvette teda näidata, kuigi sinnamaani oli Yvette pidanud ema näituseharrastust üheks veidraks tegevuseks. Susie tuli kohtadele ja Manningsitest said innukad näitusefännid. Susie võitis mitmeid BISe Open show’del ning ka Kennelklubi Tõuraamatunumbri, kuid “kuidas ma küll tahaksin, et ta oleks mul praegu, et tema väärtust ringis piisavalt esile tõsta. Paljudel kordadel vedasin ma teda alt oma närvilise kobistamisega ning tema headuse tunnistuseks on tõik, et ta võitis vaatamata minu algajalikule händlerdamisele!” Yvette’i sõnul oli tal “imemahe iseloom ja väga kaunis esiosa nurgistus”, mida ta oma tütardele edasi andis.

1987. a. registreerisid Yvette ja David ka oma kasvanduse Silversky, mille all sündis kolm pesakonda. 1989. a.-st aga sai ta osaleda ema registreeritud kasvanduses Gatchells ning sellest ajast alates registreeris ta kõik pesakonnad seal. Manningsite aretuses on esikohal “tüüpilise kuldse retriiveri lahke, usaldav iseloom”.

Seruila Sica Sue andis kombinatsioonis Amberland Black Sabre’iga G. Golden Girli, kes on emaks neljale UK tšempionile. Manningsitel oli neist G. Calender Girl (Lola), perekonna kloun, kes suutis oma tempudega kõiki pidevalt naerma ajada. Lola paistis silma ka näitustel, kes ka ise nautis oma edu ringis. “Kuigi pisut lühikeste jalgadega, oli tal vaimustav esiosa, hea seljajoon ning ta oskas end alati parimast küljest näidata”, on öelnud Yvette. 

Although only a very small kennel we have bred nine Champions and ten Junior Warrant winners. Four of the Champions have the same dam, Gatchells Golden Girl. We are so lucky to have owned this wonderful bitch as she has always produced us such beautiful puppies. Her grandchildren and great grandchildren possess many of her lovely attributes and continue to win well, with a granddaughter and a great granddaughter gaining their titles.

Manningsitel oli ka Lola tšempionist noorem õde G. Geisha Girl, Edwardsid (Lovehayne) aga vend Limerick, kes samuti tšempioniks tuli. Kõigi isaks oli Sh Ch Ritzilyn Cockeny Robin. Teine Manningsite väga õnnestunud kombinatsioon oli G. Jazz Playeri G. Golen Girlile, kust sündis Sh Ch G. Maid For Music. Sealt edasi on tulnud Sh Ch G. Royal Orchid ja Sh Ch G. Ruby Tuesday – kolm põlve oma aretatud emaseid tšempione, mis on haruldane väikestes kennelites. 
2006. a.-ks oli Gatchell jõudnud oma 11. põlvkonnani ja Yvette kinnitas, et ta on saanud palju kasu teiste headest nõuannetest. Näiteks “ära viska last koos pesuveega välja” oli Shirley Cricki nõuanne. Võimalikele luustikuprobleemidele viidates soovitas Madge Bradbury mitte kokku panna kahte kontrastset skeletitüüpi, nt väga kompaktset ja väga suurt. Tony Pascoe jällegi rõhutas, et hea emase kõige olulisem joon on “toota palju piima” ning Hazel Hinks soovitas osta suure peegli, mille ees koera trimmida ja seisutada. 
“Arvan, et alati tuleks paaritada oma parim võimalikult heaga, sõltumata teekonna pikkusest või tõigast, et isase omanik võib olla ebameeldiv inimene. Tuleb ka meeles pidada, et elusolendite puhul ei saa rääkida garantiidest ning pole mõtet ülereageerida, kui asjad lähevad nihu ehk ära viska last koos pesuveega välja, vaid tööta positiivse kallal ning õpi negatiivsetest kogemustest.”

Nii mõlemad Manningsid olid kohtunikud ning Yvette rõhutas oma abikaasa tähtsust nende kasvanduses: “Usun, et kasvanduse tugevus on alati tema emase liinis ning seetõttu olen väga õnnelik, et Davidi juhtimisel ja toel on Gatchellis sündinud meie kaunid emased.” 
Yvette oli aastaid ka Kuldsete Retriiverite Edelaklubi juhatuses ning tundis rõõmu tõu edendamisest: “ma ei kujuta ette oma elu ilma kuldsete retriiveriteta.”

Janet Barrow rõhutab, et Gatchellsi tulemused näitavad, et Yvette oli andekas kasvataja, kes tundis oma tõtunnistusi läbi ja lõhki. “Ta teadis ja tunnistas oma sõpradele oma emaste vigu ja seda, kuidas neid parandada ning oli paljudele kasvatajatele innustajaks.” 
Sally Schofield (Hareswith) meenutab, et Yvette’i viis koeri näidata oli väga huvitav: “Ta pani amise nende ette maha, kui ta neid seisutas ja siis võttis selle jälle üles.”

Allikad:

• Kasvanduse Gatchells koduleht (11.06.09)
• Yvette Mannings, “The Gatchells Story”, The Golden retriever Club 2006. Magazine. 2006, p. 38-39
• UK Goldens mailing list

Pildid:

Gatchells Jazz Player JW 
(Mindaro Nawlins Jazz x Silversky Sundancer By Gatchells)

Sh Ch Gatchells Calendar Girl JW ( 3 CC, 3 RCC)
(Ch Ritzilyn Cockney Robin x Gatchells Golden Girl)

Seruila Sica Sue of Silversky
(Ch Gaineda Consolidator of Sansue x Ritzilyn Lizzy Dripping of Seruilia)

Ch Gatchells Sky at Night
(Ch Camrose Fabius Tarquin x Gatchells Superkay)

Sh Ch Gatchells Ruby Tuesday JW (4 CC, 2 RCC)
(Marjemez My Guy at Rossgilde x Sh Ch Gatchells Royal Orchid)