Koolitus oli mõeldud retriiverite kasvatajatele ja Eesti välimikukohtunikele enese täiendamiseks, retriiverite tüüpide ja kehaehituse paremaks mõistmiseks. Koolitajaks oli kutsutud Ritta-Liisa Lehtonen Soomest (kennel Majik). 

R.L. Lehtonen kasvatab kuldseid retriiveried aastast 1978, omab välimikukohtuniku pädevust aastast 1988 ning on Soomes välimikukohtunike koolitajaks retriiverite alal.
Koolitus viidi läbi “elusate õppematerjalide” peal – kohale oli toodud erinevate retriiveri tõugude esindajad, kuldseid koguni kümmekond.  Riitta-Liisal oli kaasas ka hulgaliselt pildimaterjali ja välja trükitud käsitletavate tõugude standardid, mida koolitusel osalejatele jagati.

Peatuti olulistel momentidel kõikide retriiverite välimiku juures ning rõhutati iga tõu omapära ja erinevust teistest retriiveri tõugudest. Kuldse retriiveri puhul toonitati tasakaalus olemist, et tegu on igati “normaalse” koeraga, kelle puhul igasugused liialdused on kurjast. Rõhutati, et sellist karvkatet, nagu tõu kodumaal, meie oma ilmastikus ei saavuta; värvus pole oluline niikaua, kuni püsib standardis (mis lubab värvigammat valge ja mahagonpunase vahel); samuti on võrselt õiged laineline ja sirge karv. Kõrvad peavad olema mõõduka suurusega (ulatuvad silma sisenurka) ega tohi olla suuremad ega ka liialt madala (hagijale omase asetusega). Kuna kuldse retriiver on töökoer, siis peab ta kehaehitus võimaldama tal palju liikuda, seega on tähtis, et esi- ja taganurgad oleksid tasakaalus ning ülenurgistus (eriti taga) on liiast; käpad peavad olema kompaktsed (“kassikäpad”) – tõus esineb ka pikki varbaid.

Kõik osavõtjad said kohaletoodud koeri kommenteerida ja tähelepanu juhiti välimiku üksikasjadele, toimus elav arutelu. Kuna nova scoti retriiver ja kiharakarvaline retriiver on Eestis suhteliselt haruldased tõud, siis oli koolituspäeval osalenud välimikukohtunikel võimalus sooritada nendele tõugudele ka pädevuseksam.

Koolitusel osales kümmekond välimikukohtunikku ja sama palju retriiverite kasvatajaid.