24. mai 2009 toimus EKRÜ järjekordne kevadpäev Kalev Võitla juures Suure Jaanis, tema suurepärasel linnukoerte õppeväljakul. Ilm oli igati yritust soosiv ja hommikul enne kymmet saabudes oli Kalev juba kohviga meid grillkoja juures ootamas.
Kokku tuli tosinkond inimest ja natuke rohkem koeri.:)
Päeva alustas Eesti jahikatsete kohtunik Mart Mae, rääkides retriiverile kinnitatud jahikatsetest Eestis. Selleks on “linnukoerte tööomaduste hindamine ja katsetamine veelindudega” ja “linnukoerte tööomaduste hindamine ja katsetamine metsalindudega”. Veelindude leidmise katset saab Eestis sooritada 20. augustist kuni 30. oktoobrini sisemaal ja 15. novembrini mere ääres või Peipsi järve ääres, siis kui on jahihooaeg vastavatele lindudele. Emma- kumma sooritusel saab retriiver kinnitada EST CH tiitli. Eesti jahikatsel antakse 1. 2 või 3. järk vastavalt kohtuniku antud punktide kogunemisele katse jooksul. Katse algab elavate lindude otsimisega maastikult ja nende lendu ajamisega, mille ajal jahimees(kohtunik) püüab lasta linnu maha.:), millejärgselt koer peab lastud linnu ära tooma kas maast või veest, oleneb kuhu saak kukub.
Mart Mae rõhutas otsingu osa tähtsust katsel mis näitab ära kas koer on huvitatud linnust või ei (Artikli koostaja kommentaar: retriiveri töö algab peale püssipauku- st ta on vaid ära toojaks aretatud- seega tuleb elavas jahis kasutamiseks kuldset spetsiaalselt harjutada linde leidma ja lendu ajama – toimib küll;)) ja kuidas selleks oma koera õpetada, viies ta jalutama kohta kus leidub veelinde, mitte liiga palju segada koera oma liigse jutuga, lasta koeral maastikku haista ja rahulikult toimetada iseseisvalt, suunates koera otsingule tuleb arvestades tuule suunda jne.
Teiseks on maalt toomine, kuhu tavaliselt peidetakse 2-3 lindu. Veelindude katsel kasutatakse enamjaolt parte, vesikanasid.. metslinnukatsel metskurvitsat, laanepüüd, metstuvi, tetre(nb! Faasan ei ole Eestis registreeritud metsikult elav lind – seega ei saa-tohi temale katset teha, kuigi kasvanduse lindudega võiks mängida “jahti”).
Kolmandaks tuleb tuua koeral ära vette langenud või visatud lind, mille ajal ka enamjaolt kontrollitakse paugutaluvust, kui elus lindu katse jooksul lasta ei õnnestunud. Koer ei tohi ka suhtuda agressivselt võimalikkesse katse käigus kohatavatessse kari ja kodu loomadesse (ojaäär kus katsetatakse pardile- ja taamal sööb lehmakari ):). Selline koer kõrvaldatakse katselt. Hinnatakse ka üldist kuulekust ja koostööd koera juhiga.
Mae nentis, et linnakoerast on suht keeruline saada üleöö jahikoera kui temaga pole üldse käidud maastikel kus liigub vee- või metsalinde, ka ei tohiks koerale õpetada puupulkade toomist metsas …. peaks leidma võimaluse enne tutvustada koera linnuga ja mis sellega tegema peaks.
Edasi läksime praktilise osa juurde, peitsime maastikule 2 parti ja lasime koertel neid üles otsida ja ära tuua. Vahelduva eduga see õnnestus või ei õnnestunud. Kes üldse huvi ei tundnud olid enamjaolt ka esmase kogemusega parti üldse nuuskida. Veest toomine oli märksa lõbusam toiming juba ja nii mõnigi kes maast ei söandand lindu üles tõsta tõi linnu kaldavette, kasvõi ettevaatlikult kahest tiivasulest esihammastega kinni hoides. Ei puudunud ka sellelt ürituselt dummypüssi paugutamine. See meeldis koertele ilmselgelt kõige rohkem. Tagasitoomine ja dummy ära loovutamine vaid siiski mõnedel nõrk koht.
Taas tuleb minna palju korratud teooriate juurde, et käsklus “SIIA” peab olema äärmiselt selge ja kandmise ja loovutamise eest tuleb koera rohkem kiita, ennem kui need asjad pole selged- pole mõtet viseteni veel minna.
Nagu hommikul sai üldsusega kokku lepitud tegime üldkoosoleku kõige lõpuks, kui koerad end ära mürgeldanud ja lasid peremeestel rahulikumalt grillkojas istuda ja juttu puhuda. Kalev ajas suure kastrulitäie seljankat soojaks ja küpsetas meile mõnusaid grillvorste.
Kalev Võitla on olnud läbi aegade ka ravitseja, ning õnnistas meid ja meie koeri Metshaldja nimel pakkudes ringi käima kapa õnnistatud koduveiniga. Osalejail oli ka võimalus osta värskeid faasanimune, mille toiteväärtus = 5 kanamuna omaga.
Kalevi juures on alati mõnus, miskit pole kunagi puudu ega liiast, üritused on korda läinud ja ilm on olnud ilus. Ju on seal väike Metshaldja käsi ikka mängus. Kohtume uutel üritustel. Aitäh kõigile!
Kevadpäeval käis ja ülestähendamisi tegi,
Monika
