Agility on sportlik ala, mille eesmärk on arendada koeras osavust ja oskust läbida erinevaid takistusi määratud aja jooksul. Agilitys on äärmiselt tähtsal kohal koera juhi ja koera koostöö ning teineteise mõistmine takistuste läbimisel. Agilitys kasutatakse nii sõnalisi käsklusi kui ka kehakeelt. Käsklused antakse samaaegselt ning nad peavad täiendama teineteist.
Kas kuldsest retriiverist võib tulla hea agility koer?
Tegemist on koeraga, kes on osav, kiire ja taibukas ning kellel kindlasti jätkub indu ja tegutsemistahet.
Agilitys jagunevad takistused järgmiselt:
- hüppetakistused: aed, müür, rõngas, laud ja pikkushüpe;
- kontaktesemed: poom, A-takistus ja kiik;
- läbitavad takistused: tunnel ja kott;
- osavustakistused: kepid;
Agility raja pikkus on 100 – 200 meetrit, takistusi on rajal 10-20. Rada tuleb läbida kohtuniku poolt määratud takistuste läbimise järjekorras ja jääda määratud aja piiridesse. Eesmärgiks on rada läbida võimalikult kiiresti ja veatult. Koera juhi ülesandeks rajal on juhtida koera hääle-ja kehakeele abil. Takistuste ebaõiges järjekorras läbimise, määratud aja ületamise ja koera poolt takistuse mahaajamise eest antakse võistlusel veapunkte (viga = 5 veapunkti ja iga ületatud sekundi eest 1 veapunkt). Kolmel korral takistusele minemise keeldumise või ebaõiges järjestuses takistuste läbimise eest järgneb võistluselt diskvalifitseerimine.
Hüppetakistused
| – | – | – | – | – |
| Aed | Rõngas | Laud | Pikkushüpe | Müür |
Aed on agility põhitakistus. Aia hüppelati laius on maksimaalselt 120 cm ja maksimaalne kõrgus 75 cm suurtel tõugudel ja 40 cm minitõugudel.
Iga kord kui alustatakse koerale uue takistuse õpetamist, antakse koerale aega tutvuda takistusega, et ta ei pelgaks seda. Õpetamise ajal hoitakse koera kindlasti rihma otsas, et koera juht saaks koera paremini kontrollida.
Aia hüppelatt asetatakse kõige madalamale kõrgusele. Aia takistusele minnes antakse koerale käsklus “aed” ja aia juurde jõudes käsklus “hopp” või “hüppa” ning hüpatakse aiast üle koos koeraga. Aiale lähenetakse alati otse, mitte nurga alt. Kui koer on saavutanud juba piisava osavuse, võib jätta koera kas istuma või seisma aia taha, minnakse ise teisele poole aeda ning antakse koerale käsklus “Aed – hopp”. Kasulik on hoida koer rihma otsas, et ta ei saaks takistusest kõrvale hiilida. Järgmisena etapina minnakse koos koeraga samale poole aeda ning antakse koerale käsklus “Aed – hopp”, rihm lastakse rihm lõdvaks, selleks et koer pääseks vabalt üle takistuse hüppama. Pärast takistuse ületamist hoitakse koeraga aktiivset silmsidet ja kiidetakse hea soorituse eest. Koera ei lasta koheselt tagasi hüpata teiselt poolt aeda. Aegamööda tõstetakse aia hüppelatti kõrgemale, hea on kui jäetakse üks hüppelatt alumisele astmele ja teine asetatakse kõrgemale astmele, siis ei pääse koer lati alt läbi. Kui koer on saavutanud piisava osavuse, võidakse lati alumine osa eemaldada ja lastakse koera ilma rihmata takistust sooritama, samuti võidakse aiale läheneda erinevatest suundadest. Alustuseks on hea kui harjutatakse kahe järjest asetseva aia takistusega. Harjutamise aeg peaks olema lühike ja koerale huvipakkuv, et koer ei tüdineks harjutusest. Harjutamine lõpetatakse siis kui koer veel tahaks takistusi hüpata.
Agility võistlusel antakse aia hüppelati maha ajamise või hüppele minemisest keeldumise korral 5 veapunkti. Kui koer hüppab takistusele valest suunast järgneb diskvalifitseerimine.
MÜÜR erineb aiast kinnise hüppelati osa poolest. Hüppelati peal on lahtised osad, mis käppadega vastu minnes maha kukuvad. Müüri kõrgus on 75 cm suurematele tõugudele ja 40 cm väiksematele tõugudele. Müüri laius on vähemalt 120 cm ja paksus 20 cm. Sageli võib müüri alaosas olla ka koera kõrgune avaus. Müüri õpetatakse samamoodi nagu eelnevalt kirjeldatud aia takistus. Pea meeles, et takistusele minnes antakse koerale käsklus “Müür” ning tegevusjuhendiks “hopp” või “hüppa”. Kui alustatakse müüri õpetamist koerale on hea, kui müüris puudub avaus, et koer ei saaks kergema vastupanu teed kasutades müürist läbi minna. Alustatakse alati madalamast, s.o. 40 cm kõrgusest müürist. Kui koeral on müürist üle hüppamine selge, pannakse müürile lahtised osad. Jälgida tuleks, et koer õpiks üle müüri hüppama nii, et ta ei ajaks maha müüri lahtisi osi. Selleks peaks koer saama võtta piisavalt hoogu üle müüri hüppamiseks. Võistlusel saab lahtiste osade maha ajamise eest 5 veapunkti, müüri puudutamise eest veapunkte ei anta.
PIKKUSHÜPE takistus koosneb 4 – 5 madalast osast, mis on asetatakse suuruse järjekorras nii, et esimene osa on kõige väiksem ja viimane on kõige suurem. Esimese osa kõrguseks on 15 cm ja viimase osa kõrguseks 30 cm. Takistuse mõlemates otstes on kepid, mille vahelt koer hüppe sooritab. Pikkushüpe erinevuseks on, et koer peab hüppama pika ja madala hüppe. Takistuse harjutamist alustatakse nii, et osad asetatakse üksteisele hästi lähedale. Koera hoitakse rihma otsas ja enne takistusele lähenemist antakse käsklus “pikkus – hüppa” ja hüpatakse koos koeraga. Tasapisi asetatakse takistusi üksteisest kaugemale nii, et need on lõpuks maksimaalsel kaugusel. Käskluse andmisel püütakse häälega väljendada, milline hüpe välja näeb “pikkuuuuus – hüppaaaa”. Takistuse ääres olevad kepid on mõeldud koera juhtimiseks. Koer peaks hüppama keppide vahelt. Koerale antakse võimalus võtta piisavalt hoogu, et pikkushüpe õieti sooritada. Juhul, kui koer jalutab üle pikkushüppe või ei sooritada seda korrektselt, järgneb võistlusel 5 veapunkti. Kui koer sooritab pikkushüppe valest suunast järgneb diskvalifitseerimine.
RÕNGAS on tavaliselt autokumm, mis on üles riputatud ja millest tuleb koeral läbi hüpata. Rõngast läbi hüppamise õpetamiseks peaks olema abiline. Abilise ülesandeks on hoida koera rihmast kinni, koera juht läheb teisele poole rõngast ja kutsub koera enda juurde. Alustuseks kasutatakse meelitamise vahendina maiustust. Käsi maiustusega viiakse rõngast läbi koera poolele, antakse käsklus “Rõngas – hopp”, tuuakse käsi läbi rõnga tagasi, koer hüppab rõngast läbi ning hea soorituse eest, antakse koerale maius ja kiidetakse. Harjutust korratakse seni kuni koer tajub mida tuleb teha. Seejärel antakse koerale võimalus iseseisvalt harjutus sooritada
LAUD on neljal jalal seisev ese, millel on peal tasapind. Koer ülesanna on hüpata laua peale, püsida seal viis sekundit vastavalt koera juhi (võistlusel kohtuniku) poolt määratud asendis, kas seistes, lamades või istudes. Võistlusel määrab kohtunik kaks suunda, kust koer võib takistusele hüpata. Juhul, kui koer hüppab takistusele valest suunast, loetakse see takistuse läbimisest keeldumiseks, millele järgneb 5 veapunkti.
Kui koer on õppinud hüppama täiskõrgusel aiatakistust, siis hüppamine laua peale ei tohiks valmistada raskust …, kuid vahel võib see siiski olla teisiti, sest koer ei näe, kuhu ta on hüppamas, mistõttu tuleks teda alguses julgustada. Laua õpetamist alustatakse madalamal asetsevast lauast. Koerale antakse hüppe sooritamiseks käsk “laud – hopp” ja lüüakse käega lauale. Kui koer ei soostu hüppama, astutakse lauale ja meelitatakse koer lauale hüppama. Kui ka see ei aita, siis tõstetakse koer lauale, andes talle rahulikult aega harjuda lauaga. Koera ei lubata ilma loata laua pealt alla hüpata. Kui koer on harjunud lauale hüppama, siis antakse talle käsklus, kas lama või istu või seisa. Alustuseks antakse “Lama” käsk. Koera püütakse mitte käega puudutada, sest võistlusel järgneb koera puudutamise eest 5 veapunkti. Koerale ei tohi keerata koerale selga, kui ta lamab laual, vaid püütakse säilitada silmast silma kontakt. Laua-takistuse raskuspunkt peitub selles, et pärast kiireid takistusi tuleb koeral ühtäkki peatuda ja olla teatud aeg ühes asendis. Seetõttu võib koer kergesti tõlgendada iga koera juhi liigutust kui harjutuse lõppu ning siirduda järgmisele takistusele. Pidevalt muudetakse laua peal lamamise aega, et koer ei harjuks sekundeid “lugema”.
RUUT on samasugune takistus nagu laud, kuid ilma jalgadeta, joonistatud maa peale. Ruut on 120 x 120 cm suurune, kuhu koer peab minema ja püsima viis sekundit kohtuniku poolt määratud asendis. Koer peab terve kehaga olema ruudus (saba võib jääda välja). Ruudu kohta kehtivad samad reeglid nagu lauagi kohta, ka õpetamise meetod on samasugune. Õpetamise alguses hoitakse koera kaelarihmast kinni, et ta ei saaks ruudust mööda minna. Kui koer saab aru, mida tal tuleb ruudus teha, siis saadetakse ta iseseisvalt ruutu ja antakse käsklus, kas lama või istu või seisa. Kuna koeral on küllalt raske eristada ruutu maapinnast, antakse käsklus vahetult ruutu sisenemisel. Ruudu valest suunast sooritamise eest antakse 5 veapunkti. Kui koer lahkub enne määratud aja lõppu ruudust, loetakse see takistuse mitte sooritamiseks ja antakse 5 veapunkti. Seejärel viiakse koer algpunkti tagasi ning aja lugemine algab otsast peale. Takistuse või koera puudutamise eest antakse 5 veapunkti.
KONTAKTESEMED
| – | – | – |
| Poom | A-takistus | Kiik |
Kontaktesemete iseloomulikuks tunnuseks on kontaktala, mis on asetseb mõlemal pool takistust ning on 90 cm suurune ala, mille koer peab takistusele minnes ja seda läbides kindlasti puudutama.
Kontaktesemeid peetakse üheks raskemaks osaks agility harrastamisel, kuna koer peab tajuma, et kontaktalast ei tohi üle hüpata, vaid seda peab kindlasti puudutama. Seetõttu tuleb õpetamisel olla järjekindel ja tähelepanelik.
POOM võib tekitada koeras kartust, kuna maast vaadates tundub poom kõrguvat taevani. Poomi õpetamisel tuleks kindlasti koera julgustada, koera hoitakse kinni kaelarihmast ja juhitakse kindlakäeliselt poomile, antakse käsklus “Poom – roni”. Poomi läbimisel tuleks jälgida, et koer sealt omatahtmist alla ei hüppaks, vaid jookseks rahulikult ja läbiks kontaktala.
Kui harjutust on piisavalt korratud ja ollakse kindel, et koer suudab iseseisvalt harjutust sooritada, lastakse ta iseseisvalt poomile ja jälgitakse, et koer kontaktala puudutab nii takistusele minnes kui sealt alla tulles. Koera ei tohiks kiita harjutuse mittekorrektse läbimise eest, vaid viiakse koer uuesti algpunkti ning lastakse harjutus uuesti sooritada, hea soorituse eest kiidetakse ja antakse maiust.
A-TAKISTUS võib näida samuti palju raskemana, kus see üldiselt on. Enamik koeri naudib A-takistuse läbimist ning treeningul kibeleb sellele ronida. A-takistuse õpetamine ei nõua väga suurt pingutust juhul, kui tegemist on enesekindla koeraga. Arglikuma koera puhul on tähtis, et koera püütakse meelitada mänguasja või maiusega takistusele ronima ning kiidetakse ja julgustatakse teda iga püüdluse eest. Hea on kui takistust harjutatakse koos abilisega, kelle ülesandeks on koera kinni hoida seni kuni koera juht teiselt poolt takistusele ronib, et siis koera takistusest üles tulema meelitada. Meelitamisesemena kasutatakse koera lemmikmänguasja, visatakse see üle takistuse ja saadetakse koer seda tagasi tooma. Jälgida tuleks, et koer ei püüaks ümber takistuse minna, vaid roniks ikka takistusest üles ja alla läbides kontaktala.
Takistusele minnes antakse käsklus “A – roni”. Käskluse andmise juures jälgitakse, et hääles oleks ergutav toon.
KIIK on saanud nii mõnelegi koerale komistuskiviks, kuna selle läbimisel on tasakaalupunkt, kus kiik allapoole liigub ning selleks on vaja koerale õpetada liikumise aeglustamist, et kiik tugeva põrgatusega alla ei kukuks. Jälgitakse, et koer ilma loata iseseisvalt ühelegi takistusele ei jookseks. Kiige tugev põrgatus võib tekitada koeras vastakais tundeid, mistõttu enamik neist kohe kiigelt alla hüppab ja enam kunagi ei soovi kiige poole isegi mitte pilku heita, käies sellest kaarega mööda. Niisiis valvsus ja ettevaatlikus ennekõike.
Kiige õpetamisel hoitakse koera tugevasti ja kindlakäeliselt kaelarihmast kinni, antakse käsklus “Kiik” ja juhitakse koer kiigele. Kiige tasakaalupunktini jõudmisel (kiige keskele) peatatakse koer käsklusega “Oota” või “Seisa” või pannakse käsi koera rindkerele ette, edasiliikumise takistamiseks. Kui koer on seisab, hoitakse teise käega kiigelauast kinni ja surutakse see alla, seejärel lubatakse koeral uuesti liikumist alustada ja jälgitakse, et koer läbiks kontaktala. Kiige õpetamisel võib juures olla abiline, kes kiigelaua alla surub. Ei tohi sattuda segadusse ega paanikasse, koer saab kohe aru, et miski valesti on.
Harjutamist jätkatakse seni koer ilma käskluseta tasakaalupunkti seisma jääb ning ise kiigelaual laseb alla langeda (igaks juhuks hoitakse veel käega kinni, et ei järgneks tugevat põrgatust). Enne kui annatakse koeral iseseisvalt harjutust sooritada, peab olema kindel, et koer teab kuidas harjutust sooritatakse.
KONTAKTALA läbimise õpetamiseks on erinevaid võimalusi. Üheks levinumaks on koera liikumiskiiruse aeglustamine enne takistusele minemist. Siis astub kindel koer kindlasti kontaktalale. Liikumist aeglustatakse, kas käsklusega või koos enda liikumiskiiruse vähendamisega. Juhul, kui koer jookseb takistusele suure kiirusega, siis tõenäoliselt hüppab ta kontaktalast üle. Teiseks võimalusena kasutatakse maiust. Maius peab olema kindlasti käes, mis jääb koerast kaugemale. Käsi koos maiusega asetatakse takistusele võimalikult lähedale, koer jälgib käe liikumist, läbides takistuse käe liikumise suunas.
Võistlusel antakse kontaktala mitteläbimise eest 5 miinuspunkti ja takistuse vale sooritamise korral järgneb diskvalifitseerimine.
LÄBITAVAD TAKISTUSED
| – | – |
| Tunnel | Kott |
TUNNEL on 3,60 meetri pikkune, läbimõõduga 60 cm. Tunnel võib maapinnal asetseda sirgelt või kujundina (nt. hobuseraua kujuliselt). Tunnelit võib teha pikemaks ja lühemaks. Koera ülesandeks on tunnelist läbi minna. Suuremad tõud peavad end jalgadest veidike allapoole laskma, et tunnelist läbi mahtuda. Tunneli õpetamine on lihtne. Esmalt tehakse tunnel nii lühikeseks, et koeral ei tarvitse muud teha kui tunnelist läbi astuda. Tõenäoliselt läheb koer tunnelist läbi ilma erilise meelitamiseta, kuid vajadusel kasutatakse abilist, kes koera kinni hoiab kuni koera juht teiselt poolt tunnelit koera enda juurde kutsub. Jälgima peaks, et koer näeks läbi tunneli koerajuhi nägu. Antakse käsklus “Tunnel”, abiline laseb koera lahti, koer jookseb läbi tunneli ja koera juht koera vastuvõttes kiidaks teda hea sooritamise eest, antakse maiust. Järkjärgult tehakse tunnel pikemaks, koera juht peaks jooksma tunneli kõrval ja ergutama koera (nt. “edasi” või “jookse”), et tunnelist tuleks olla koera vastu võtmas, et juhendada koer järgmisele takistusele. Koera peaks ergutama kogu tunneli läbimise ajal, siis koer teab tunnelist tulles kummal pool tunnelit koerajuht on, ega keera tunnelist välja tulles valele poole.
Juhul, kui koer keeldub tunnelit läbimast, võidakse tunnelisse visata palli ja lastakse see koeral ära tuua, jälgida tuleks, et koer tunnelis palliga mängima ei hakkaks.
Kui koer on saavutanud piisava osavuse tunneli läbimisel, võidakse tunnel asetada näiteks hobuseraua kujuliselt, et koer harjuks erinevate tunneli vormide läbimisel. Samuti võidakse üle minna kehakeelele, et juhtida koer õigest tunneli otsast sisenema.
KOTTI iseloomustab 90 cm pikkune kõvast materjalist sisenemise osa ja 3 meetri pikkune riidest osa. Koti kõrgus on 60 cm. Enne kui alustatakse koerale koti läbimise õpetamist, peab koer oskama iseseisvalt sooritada tunnelit. Koera ei lubata siseneda iseseisvalt kotti, sest koer võib koti läbimisel kergesti takerduda, milles tagajärjeks võib olla koti kartus. Igakordsel harjutamisel tuleks veenduda, et koti tagumine ots on maapinnal sirgelt, mitte keerdus. Koti läbimist õpetatakse samuti nagu tunneli läbimist, erisuseks on, et koti tagumine ots keeratakse rulli ja hoitakse lahti, et koti sissetuleku juures ootav koer näeks kotist läbi. Abiline hoiab koera koti suu juures, niikaua kuni koerajuhi poolt antakse käsklus “kott – edasi”. Kord-korralt keritakse kotti üha rohkem ja rohkem lahti ning seejärel hakatakse tasapisi kotisuud koomale laskma, nii et koer tunneks koti riiet oma seljal kotti läbides. Kui koer esimest korda iseseisvalt jookseb läbi kinnise suuga koti, tuleks olla koti suu juures veendumaks, et koer kotti läbides ei takerduks. Koera ei tohiks lasta liiga suure hooga takistust sooritama. Juhul, kui koer takerdub, ollakse valmis teda abistama ja ebaõnnestunus harjutust korratakse uuesti.
OSAVUSTAKISTUSED
| – |
| Kepid |
KEPID paiknevad maapinnal vertikaalselt 50 cm vahega. Keppe võib maasse olla pandud kas 8, 10 või 12, alati paarisarv. Keppidest läbi jooksmise õpetamine on kõige aega nõudvam ja koerale kõige pingutavam harjutus, sest koer peab end korraga keerama kolmes suunas.
Õpetamise võib jagada kolme etappi. Esimeses etapis on kepid maapinnaga kaldu umbes 45 ° nurga all ning koera õpetatakse keppide vahelt sirgelt läbi jooksma. Hea kui õpetamise ajal kasutatakse 14 keppi, selleks, et koer harjuks pikema vahemaa läbimist. Esimene kepp peab jääma alati koera vasakule küljele. Antakse käsklus “Kepid” ja ergutatakse häälega koera nende läbimisel, hea soorituse eest kiidetakse ja antakse maiust. Koera hoitakse rihmast ja jälgitakse, et rihm ei takerduks keppidesse. Kui koer jookseb keppide vahelt välja enne lõppu, alustatakse harjutust otsast peale.
Teises etapis on kepid maapinnaga umbes 70-80 ° nurga all. Harjutatakse samuti nagu esimeses etapis.
Kolmandas etapis on kepid maapinnaga sirgelt moodustades täisnurga. Koerale antakse käsklus “Kepid” ja alustatakse liikumist, püütakse käega koera suunata keppide vahelt läbi minema vasakule ja paremale pöörates.
