Tõukatsed

  •  

    Kuldne retriiver on eelkõige jahikoer. Kuldse retriiveri aretamise eesmärgiks oli luua koer, kelle põhiülesandeks on surnud või haavata saanud jahisaagi (linnud, väiksemad metsloomad nagu jänes jt.) metsast või veekogust jahimehe kätte toomine. Tõukatsetel kontrollitakse, kas koertel on säilinud tõule iseloomulikud omadused või mitte. Koeri, kes on terved, tõule iseloomuliku välimusega ja kellel on tõule iseloomulikud omadused, kasutatakse aretuses. Tõukatsed aitavad välja valida parimad koerad, kes vastavad tõule iseloomulikele joontele ja keda kasutada aretuses.

    Katse alguses kutsub kohtunik kuuest koerast (nii emased kui ka isased) koosneva grupi enese ümber, selgitades katse toimumiskulgu ja tutvudes koertega.

    Esimene etapp – sotsiaalne käitumine

    Koer ei tohi olla arg, agressiivne ega üles näidata erilist aktiivne teiste koerte osas. Koer peab käituma sõbralikult ja usaldavalt võõraste inimeste ja koerte suhtes. Kohtunik jälgib kogu katse toimumise aja koerte käitumist. Sotsiaalne käitumine on äärmiselt harva põhjuseks, miks koer saab tulemuseks mittearvestatud. Juhul, kui koer saab tulemusena kirja mittearvestatud, siis ei või ta osaleda katse järgmistel etappidel.

    Sotsiaalset käitumist ei ole koerale võimalik õpetada, kuna see põhineb kogemusel, mille koer saab igapäevasel suhtlemisel võõraste inimeste ja teiste koertega. Pärast esimese etapi lõppemist sooritavad kõik koerad katse järgmised etapid individuaalselt, vastavalt numbrite järjekorrale. Koera hoitakse kogu katse sooritamise aja rihma otsas.

    Teine etapp – veekatse

    IMG_1626Eesmärgiks on hinnata koera ujumistahet. Selle väljaselgitamiseks visatakse rannast vette veelind (näiteks part), mille koer peab veest välja tooma.

    Seejärel lastakse jahipüssist üks lask (kas paadist või rannalt) ja samal ajal visatakse paadist lind vette vähemalt paarkümmend meetrit rannast. Kui kohtunik annab koerale loa, läheb koer lindu veest välja tooma. Eeldatakse, et koer läheb rõõmuga vette ujuma ja toob linnu veest koerajuhile. Juhul, kui koer keeldub vette minemast või ei too veelindu koerajuhile, saab koer tulemuse: mittearvestatud ning ta ei saa osaleda järgmistel etappidel.

    Katse edukaks sooritamiseks harjuta koera ujuma minema erinevates tingimustes (kivisel rannal, pehmelt pinnaselt jms.). Tutvusta koerale paati (nii aerupaati kui ka mootorpaati), et koer oleks harjunud paadiga, et kardaks seda. Õpeta koera paati ronima, ise seejuures abistades. Samuti tuleks koera õpetada veest lindu suhu võtma ja seda koerajuhile tooma. Juba kutsikast peale tuleks koera harjutada erinevates veekogudes ujuma Ära vägisi sunni koera vette minema, püüa ta vette meelitada (kui võimalik näita ise eeskuju). Enamusele retriiveritest on ujumine lõputu nauding ja teinekord on koera raske veest välja meelitada.

    Kolmas etapp – toomiskatse

    Toomiskatse viiakse läbi maastikul, kus 50 meetriste vahemaadega on valmis pandud viis hukkunud väikelooma (enamasti kasutatakse vareseid). Lihtsal ja kiiresti läbitaval maastikul võivad vahemaad väikeloomade vahel olla ka suuremad, samas raskemini läbitaval maastikul võivad vahemaad olla väiksemad.IMG_3138-1

    Maastik peaks olema selline, kus koeral ei oleks kogu aeg silmsidet koerajuhiga. Kui koer on katseks valmis (koer peab olema rihma otsas), lastakse jahipüssist üks lask ning visatakse maastikule kuues väikeloom, et motiveerida koera ja anda koerale märku, et maastikul on jahisaak, mis tuleb koerajuhile tuua. Koer näeb laskja poolt visatud väikelooma, kuid ei pruugi näha väikelooma kukkumise kohta. Laskja peab olema vähemalt kuue meetri kaugusel koerast. Koer ei pea kõige pealt tooma viimasena visatud väikelooma.

    Kui laskja on lahkunud maastikult, annab kohtunik loa lähetada koer väikeloomi tooma. Koerajuht peab koera maastikule tagasi saatma nii mitu korda kui kohtunik ütleb. Koer peab kõik leitud väikeloomad tooma koerajuhile. Kui koer teeb tööd iseseisvalt ja leiab väikeloomad kiiresti üles, tuues need kiiresti otse koerajuhile, võib kohtunik öelda juba pärast kolmandat toomist koerajuhile, et panna koer rihma otsa. Sel juhul on kohtunik näinud piisavalt koera töö tegemise tahet ja toomisoskust. Juhul, kui koera motivatsioon langeb pärast paari väikelooma toomist või koer ei too väikeloomi koerajuhile, võib kohtunik lasta koeral maastikult ära tuua kõik kuus väikelooma. Retriiverilt eeldatakse iseseisvat ja innukat töötamist optimaalsel kiirusel kogu katse aeg.

    Katsel jälgitakse, et koer ei vigastaks ega rikuks väikelooma, s.t. väikelooma suhu haarates ei tohi koer sellest liiga kõvasti kinni hoida. Samuti ei või koer väikelooma maha matta või ära peita, ega selle peal püherdada. Kui koer seda teeb, siis katse katkestatakse koheselt ja katse loetakse mittearvestatuks. Katse ajal hinnatakse ka koera reageerimist jahipüssi laskudele. Koer peab käituma rahulikult ja tähelepanelikult. Koer võib loomulikult võpatada või paar sammu eemale joosta pärast lasku, kuid ta peab ka koheselt tagasi tulema ja olema võimeline pärast laskmist normaalselt töötama. Koera vastuvõtlikust laskudele tuleks eelnevalt harjutada kui tõukatsel osaleda.

    Kuidas harjutada toomist?

    Kõigepealt tuleb koera harjutada töötama erinevatel maastikel, lubada tal vabalt ja iseseisvalt liikuda, mitte kutsuda kogu aeg koera enda juurde, kui

    Koer pardiga

    Koer pardiga

    koer kaob silmapiirilt. Koer peab hoidma ise kontakti omanikuga. Kui hoida koera kogu aeg silma all, ei julge ta iseseisvalt enam liiga kaugele minna. Toomise harjutamisel tuleb kõigepealt koerale selgeks teha, et maastikul kuhu ta saadetakse on palju asju, mis tuleb koeral ära tuua. Seda võib teha näiteks dummy´dega, viies dummyd koos koeraga maastikule või nii, et koer näeb kuhu dummyd maastikul viiakse.

    Siinkohal tuleb jälgida, et koeral ei hakkaks igav pidevalt ühesuguseid harjutusi sooritades. Hea juhis on: alguses palju esemeid, mis tuleks ära tuua, kuid vähe toomisharjutusi. Lõpeta harjutus pärast seda, kui koer on toonud ära näiteks kolm dummyt. Jäta koer kohale ja mine too ära ülejäänud dummyd. Nii säilib koeral innukus ka järgmine kord dummysid tuua. Juhul, kui lõpetad harjutuse siis, kui koer näitab selgesti juba väsimuse märke või pead käskima teda dummysid tooma, võid olla kindel, et järgmisel harjutamise korral ei ole koer enam nii innukas harjutust sooritama. Kui koer oskab juba seostada käsklust otsi, võid siirduda järgmisesse harjutusvooru, kus maastikule on juba eelnevalt viidud dummyd ning koer tuuakse kohale hiljem. Lisa tasapisi ka toodavate esemete hulka.

    Soorita harjutust nii metsas, põllul, karjamaadel kui ka maa-aladel, kus on metsateed ja ojad, nii õpib koer erinevates oludes toomist. Ära harjuta segamini toomisharjutust ja eseme võtmist maapinnalt.

    Neljas etapp – jälg

    Jäljekatsele lubatakse ainult need koerad, kelle sotsiaalne käitumine, veekatse ja toomiskatse on saanud tulemuse: arvestatud.

    Jänes hambus

    Jänes hambus

    Jäljekatsel hinnatakse koera enesekindlust ja iseseivat töötamistahet. Kohtunik lohistab jänesega umbes 80 meetri pikkuse jälje. Koer peab iseseisvalt võtma jälje ja tooma jälje lõpus oleva jänese koerajuhile. Koeralt ei nõuta pideva mööda jälge minemist, vaid ta võib minna ka õhust võetud lõhna peale, eesmärgiks on jänese leidmine ja koerajuhile toomine.

    Jälge tuleks algusest peale harjutada jänesega. Kõigepealt tuleb koerale jänest tutvustada ja lubada koeral jänest suus hoida ja kanda seda.

    Jälg tehakse järgmiselt: kõigepealt tehakse maapinnale väike auk, seejärel lastakse jänes maapinnale. Jälje algus tuleb teha korralikult, et hiljem oleks võimalik seda kindlasti leida. Seejärel veetakse jänest nööriga mööda maapinda ja jäetakse jälje lõppu. Jälje lõpust tuleb tagasi tulla ringiga, et mitte rikkuda tehtud jälge. Too koer jälje algusesse ja näita talle jälge ning järgne koerale paar meetrit, kuni koer on tabanud lõhna. Alguses võid teha lühemaid jälgi, koera poolt oskuse omandamisel, pikenda jälje pikkust.

    Katsetel hinnatakse veel koera toomistahet, s.t. koer peab oma algatuslikult väikelooma suhu võtma seda rikkumata ja tagasitoomist, s.t. koer peab tooma väikelooma koerajuhile. Koer peaks tooma väikelooma koerajuhi kätte, kuid tõukatsel ei panda pahaks kui koer väikelooma koerajuhi jalgade ette asetab. Ei aktsepteerita seda kui koer paneb väikelooma paar meetrit enne koerajuhti maha. Seetõttu tuleb juba kutsika east peale harjutada asjade otse kätte toomist.

    Lisaks hinnatakse veel koerajuhi ja koera koostööd, s.t. koer peab olema kogu aeg koerajuhi kontrolli all ja tema sõna kuulama. Koer, kes ei kuula koerajuhi sõna, on allaheitlik või arg, võidakse samuti katselt diskvalifitseerida. Kohtunik kirjeldab koera üldmuljet, tuues esile kogu katse ajal nähtu, märkides ka mittearvestatud tulemuse põhjuse. Kui harjutad koos koeraga kasuta erinevate harjutuste sooritamise ajal erinevaid käsklusi, et koer õpiks algusest peale eristama, mida ta iga käskluse ajal tegema peab. Igaüks valib kindlasti ise, milliseid käsklusi ta kasutab, kuid üldiselt on välja kujunenud järgmised käsklused: asjade viskamisel, et koer need ära tooks (nt. veekatsel) käsklus ”Too”, kui koeralt soovitakse asjade otsimist (nt. toomiskatse) käsklus ”Otsi” ja jäljevõtmisel (nt. jäljekatse) kasutakse käsklust ”Jälg”. Tähtis on, et koer saaks aru, mida temalt nõutakse ja millist katset ta sooritab.

    Hindamine toimub põhimõttel arvestatud / mittearvestatud. Selleks, et tõukatse loetaks arvestatuks peab koer kõikidele katse etappidel saama tulemuseks: arvestatud.

    Selleks, et saaksid hakata harjutama toomisharjutusi, peab koer sõna kuulama, eriti tähtis on juurde tulek. Ei saa saata koera eset tooma, kui ei ole kindel, et koer koos esemega tagasi tuleb ja eseme koerajuhile toob.