Probleemid – kui kontakt on katkenud

  • Ajakirjast “Golden Ring” 2/2006 Tuuli Nurminen – tõlk. Monika Mark

    Retriiverite toomiskoolituses tuleb ikka ette mõningaid probleeme. Siinkohal käsitlemegi põhilisemaid, millest need on alguse saanud ja õpetame teile nippe nende parandamiseks.

    Eriti murdeeas koeri võib proovida õpetada eri meetodite kaudu ja kes meist ei oleks põrkunud probleemidega kuidas lahendada oma koera tempusid koolitusel. Enamasti on kõrvalekallete algpõhjused ikka seal rihma teises otsas. Jällegi kordame, et hea koostöö koera ja omaniku vahel kutsikast saati on kõige edukuse aluseks.

    Saagi ja/või dummy suust mahalaskmise põhjused:

    Selgituseks: retriivereid õpetatakse tooma treeningul ka dummydega- katsel kasutatakse alati lastud linde- vastavalt maatööl põllulinnud, veetööl veelinnud.

    Niisiis miks me ikkagi jõuame olukorrani, et koer ei kanna saaki meieni?

    Põhjus seisneb enamasti puudulikus algkoolituses! On mindud edasi toomisharjutusteni, kuid koer ei oska veel hoida ja kanda eset suus! Samas ilmselt ei tule see koer reipalt ja pikemalt mõtlemata juurde ja seega ei too ka meile kätte saaki/ dummyt.

    Probleemide juured on enam jaolt pärit mujalt kui koerast endast- esimene põhjus on ikka koostöö puudulikkus! Asjade loovutamist on parem õpetada alguses näiteks kodus telekat vaadates kui koer toob sulle mõne lelu ja soovib, et sa temaga tegeleks. Võta see tal suust – kiida- anna tagasi – ole siis hetke ükskõikne, kuni koer topib seda sulle ise taas kätte.

    Kandmisharjutused on vajalikud enne kui läheme toomiseni. Vähe aega korraga ja lühikesed maad kui ese püsib suus hoituna ja palju-palju kiituseid sel ajal!

    Olukorras kus koer laseb eseme liiga ruttu suust lahti võib olla põhjus selles, et tal on liiga kiire minna uut eset juba tooma- otsima- ega läbe tuua eelmist teieni ja oodata kannatlikult viset. Teine suurem põhjus miks koer laseb saagi suust kukkuda on tema ebakindlus- kas ta käitub ikka õieti? Nähes koera juhis liigset innukust – koera innukus tavaliselt peatub ja tekib olukord, et koer laseb eseme suust. Selline olukord tekib tavaliselt jällegi puudlikus ettevalmistuses ja häiritud ja segastes oludes sooritatud harjutustes. Koer ei tea kuidas ta peab käituma.

    Probleemi lahendus on see, et koera juht leiab selle „katkenud lõngaotsa“ ja jätkab sealt õpetamist kus viga sisse lasti vältides sama viga. Sellise koera puhul, kes rapib ja järab lindu tuues, tuleks näidata maksimaalselt vähe saaki ennast ja kui siis jäätunult – siis pole seda nii hea lätsutada.

    Kui koer “ei kuule” koerajuhti ja ei pea kontakti

    Küsimus on koera ja tema omaniku omavahelise usalduse puudumises. Koera juht on olnud ebausaldusväärne koera jaoks. Olukorda saab parandada igapäevaste väikesemategi argiprobleemide lahendamisest, kus me koera suhtes võisime käituda valesti.

    Koera omanik peaks tegema nimekirja, kuidas ta on käitunud eri olukordades oma koeraga ja milliseid käsklusi ta on kasutanud. Vahel saab sellisest nimistust head järeldused teha mille peale ise kera omanik ei tulegi. Koostöö taastamist võib alustada näiteks vabal maastikul rihmas keraga, tehes ootamatuid ja ebatavalisi suunamuutusi, näiteks keerate teelt kõrvale mitte mööda teed vaid enne seda, koer peab teid järgima, kuna ta ei aima ette kuhu te suuna võtate, matk ei kulge mööda looklevat metsateed. Kui asi rihmas toimib – tehkem seda sama vabal kõrval käimisega. Anname nii koerale arusaama et kui omanik vahetab suunda liikumisel ja koer järgib seda siis premeerime teda visates talle dummy.

    Järgmine harjutus oleks see, et koer mõistaks, et teie ainult olete see kes teab kus saak asub. Viime koera paika kuhu on peidetud ese ja saadame otsima, tähtis on eseme leidmise kiirus. Õnnestunud leidude järel hakkab koer teid järgima ja usaldama. Need kõik on harjutused mis tõstavad teie autoriteeti koera silmis

    Aeglane toomine

    Toomistöö käigus saadud mis iganes negatiivne kogemus võib peatada toomise kindlustunde ja soovi ja seega toomise innukus langeb. Koerajuht on ilmselt teinud kättetoomisest liiga suure numbri ja tõstnud toodava eseme tähtsamaks kui juurdetulev koer ise talle on.

    Tagasitoomise kiirust saab parandada viies dummy peitu mõnda tuttavasse paika ja saata koer tooma sealt, ise minnes kuhugi peitu, kui koer teid leiab, dummy suus, võtate vastu esmalt rõõmsalt oma koera kiites ja patsutades teda palju (puutumata dummyt tema suus!) ja näitate seega talle, et ta on tähtsam kui dummy!

    Koera toomiskiirus väheneb kui ta on aru saanud, ette soovite vaid saagi temalt ära võtta.

    Teine moodus on visata kahte eri suunda dummyd – koer saab aru, et mida rutem ta esimesega teieni tuleb seda kiiremini pääseb uuele toomiskatsele. Seda saab teha koeraga, kes kindlasti ei lase suust eelmist dummyt.

    Ujumistahtmatus

    Probleemiks võib olla enesekindluse puudumine või pärilik viga – kus koeral puudub soov töötada vees. Veel võib olla põhjuseks mõni väga ebameeldiv kogemus veega.

    Probleemi saab lahendada eri moodi, näiteks teha koerast ennem maatööhull ja siis tasapisi hakata harjutama toomisega veest. Tähtis on, et harjutuse soorituses püsiks rõõmus meel ja innukus kogu aeg! Veeharjutustes võib saata tooma teise koera, kes seda hästi teeb- julgustab teist kaasa tulema.

    Veekartlikul koeral on tähtis, et ta saaks maksimaalselt positiivseid kogemusi seoses veega – toomaks sealt ainult oma lemmiklelusid jne. Kindlasti ei tohi koera vägisi vette lükata.

    Liiga tormakas tooma mineja

    Siin on küsimus sõnakuulmise puudumises. Elementaarsed kuulekusharjutused nagu paigalpüsimine on siin abimeheks.

    Koerale tuleb näidata, et saagi poole kibelemine ei anna kunagi tulemust seda saamaks kiiremini. Võid panna koera olukorda kus teised koerad teevad tööd, aga tema ei saa teha midagi ennem kui istub mingi aja ilusti paigal. Üks hea nipp on veel panna koerale kaks pikka rihma külge. Ühe rihma otsa panete oma jala alla ja teise vabastate kaelast, andmata veel käsku, ja kui koer siis tahab ennetada minekut, on teine rihm teda üllatuseks takistamas.

    Enesekindluse puudumine

    Põhjus on tihti pärilik. Aga ka ümbritsevate tegurite mõjust tingitud.

    Enesekindlust saab tugevdada viies koera eri paikadesse, jalutama inimrohkeisse linnatänavatele. Koeral saab siis kogeda, et ta tuleb toime võõrastes kohtades. Koera tuleb kindlast samas kiita innustaval häälel.

    Lohistusjälg (väikeulukiga ) on hea enesekindluse kinnitaja, samuti kõik muud õnnestunud harjutused annavad koerale tunnistust, et ta saab elus hakkama. Enesekindluse tõstmine võtab aega, mõned koerad jõuavad selleni alles vanusega kogemusi saades. Enesekindluse puudust esineb vahel neil koertel, kes elavad peredes, kus on ka teisi koeri. Nooremad toetuvad vanematele ja nende endi enesekindlus ei saa arenema. Kutsikat tuleb seepärast kindlasti viia üksinda eri kohtadesse, et ta saaks iseseisvuda. Liigne kutsika kaitsmine ja turvamine takistab tema enesekindluse kasvamist.